Aadressinimede keelelised nõuded

1. Aadressinimedekeelelised nõuded

2. Peaprobleemid • Nimevalik, liigisõnad • Nimede keelsus • Nimede õigekirjutus (algustäht, kokku- ja lahkukirjutus jm) • Nimede vormistus (aadressid, lühendamine jm)

3. Nimevaliku allikad • Kohanimeseaduse § 17 • Paikkonna vanad kohanimed (talude, mägede, põldude jne nimed) • Koha enda iseärasused • Ajalugu ja keskkond (pärimused, isikud, majandustegevus) • Sarjaviisiline nimepanek

4. Motiveeritus v meelevaldsus? • Motiveeritus = miks just see nimi just sellele kohale? • Kohaseos omane rahvalikule nimetraditsioonile • Nime ilu (kõlavus) pole teisejärguline! • Välistada labane või halvustav tähendus

5. 9000 nime hulgas: Pargi (107) Põllu (101) Aia (93) Metsa (89) Uus (79) Ausamba tn Amblas Briketi tn KJv Hallivanamehe tn Juubelitammede tee Maru tn Võistes Pintsli tn Trt Sputniku tn Mtv Ühetaolisus v originaalsus?

6. Liigisõna valik • tänav (78%) • tee (13%, nt Aasa tee, Ehitajate tee) • põik (3,6%, nt Allika põik, Lahe põik) • maantee (2,4%, nt Ahtme maantee) • muud: kaar, kallas, käik, plats, puiestee, rand, ring, turg, umbtänav, väljak

7. Haruldased liigisõnad • Roheline aas (Tln) • Tõnismägi (Tln), Trepimägi (Vjd) • Torupilli ots (Tln) • Suur Rannavärav (Tln) • Mereäär (Pld) • Vormistus: Suur kaar v Suur-Kaare tn?

8. Nimede keelsus • Kohanimeseaduse § 14: Eesti kohanimed on eestikeelsed, erandid aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel • Kohanimede eestikeelsuse määratlemise kord (1997): vt http://www.eki.ee/knn/

9. Algustäht kohanimedes • Üldreegel: • nime tuum suur(t)e algustäh(ted)ega • liigisõna väikese algustähega • Hps Suur promenaad, Trt Väike kaar, Tln Pikk jalg, Vanaturu kael, Roheline aas, Kohtuotsa vaateplats, Taani Kuninga aed, Uue Maailma haljak

10. Kokku- ja lahkukirjutus • Üldreegel kohanimedes: kokku • Emajõgi, Metsakalmistu, Rohukabjasoo, Tähigenotsumägi • Erandlikult lahku: • kui liigisõna võib ära jätta (Tartu linn) • aadressinimedes (Mere puiestee) • käänduv omadussõna v sekundaarnimi (Suur väin, Kihnu väin)

11. Õige: Mere puiestee Kase põik Maidla tee Turu plats Vabaduse väljak Väär: “Merepuiestee” “Kase-põik” “Maidlatee” “Turuplats” “Vabaduseväljak” Aadressinimed kokku/lahku:

12. Erandlik kokkukirjutus • Nime esiosa iseseisva sõnana ei esine: • Kesktänav, Põiktänav, Umbtänav, Ringpuiestee, Kesktee, Keskkaar • Traditsioon: • Olevimägi (vrd Tõnismägi), Trepimägi, Maarjaturg • NB! Mitteaadressinimedes üldreegel

13. Sidekriips kohanimedes • Üldreegel: hargtäiendi ja nimetuuma vahel (hargtäiend ei käändu): • Suur-Karja tn, Uus-Võsa tn, Toom-Kooli tn, Vana-Tartu mnt • Sidekriipsu ei ole, kui • hargtäiend käändub: Suur Rannavärav, Suur Emajõgi, Suur Munamägi • ei ole hargtäiendit: Väikese Illimari tn

14. Aadressinimede vormistus • Kohanime määramise õigusaktis anda nimi täiskujul: • Kullerkupu tänav, Hämariku puiestee, Astangu tee • Jakob Tamme tänav, Juhan Kunderi tänav, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav, A. H. Tammsaare tee

15. Lühendamine • tn (tänav), mnt (maantee), pst (puiestee) • Siltidel: eesnimi välja kirjutada (Villem Reimani); lühendada vaid siis, kui nimesid on enam (F. R. Kreutzwaldi) • Aadressides: eesnime(sid) võib lühendada (V. Reimani)

16. Liigisõnade ärajätt • Üldine tava: liigisõna võib ära jätta üksnes siis, kui see on tänav • Muud liigisõnad on siltidel ja aadressides kohustuslikud • Vrd: Narva (=Narva tänav) ja Narva maantee; Rävala (=Rävala tänav) ja Rävala puiestee

17. Õigekeelsusallikad • Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999 • Tiiu Erelt, Eesti ortograafia (mitu trükki) • Eesti Keele Instituudi keelenõuanne • telefon 6313731 • igal tööpäeval 9-12, 13-17

18. Kohanimekogud • EKI kohanimekartoteek (üle 600 000) • EKI kohanimeandmebaas • http://www.eki.ee/knab/knab.htm • Ajaloolise Võrumaa kohanimede andmebaas • http://www.ekk.ee/avka/ • Kohanimenõukogu lingid