1 / 23

MEELEELUNDID

MEELEELUNDID. AVE TOOMING 2008. MEELEELUNDITE läbi. tajume ümbrust ning võtame vastu informatsiooni. MEELEELUNDID JAGUNEVAD:. Nägemis- Kuulmis- Tasakaalu- Maitsmis- Haistmis- Kompimiselunditeks. NÄGEMINE. Silma abil saame ligikaudu 90% meeltega vastuvõetavast informatsioonist.

anevay
Download Presentation

MEELEELUNDID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MEELEELUNDID AVE TOOMING 2008

  2. MEELEELUNDITE läbi tajume ümbrust ning võtame vastu informatsiooni.

  3. MEELEELUNDID JAGUNEVAD: • Nägemis- • Kuulmis- • Tasakaalu- • Maitsmis- • Haistmis- • Kompimiselunditeks

  4. NÄGEMINE • Silma abil saame ligikaudu 90% meeltega vastuvõetavast informatsioonist. • Vaatlemise teel saame hinnata eseme ruumilisust ning asukoha kaugust.

  5. SILMA EHITUS

  6. SILMA EHITUS • Sarvkest on läbipaistev ja katab ning kaitseb silmamuna. • Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli.

  7. SILMA EHITUS • Silmaava läbinud valguskiired jõuavad silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. • Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga, moodustades klaaskeha.

  8. SILMA EHITUS • Silmalääts moodustab pildi võrkkestale, milles on valgustundlikud rakud ning need võtavad vastu valgusärritusi. • Pupilli vastas on võrkkesta osa, mida nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem.

  9. SILMA EHITUS • Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda.

  10. NÄGEMISHÄIRED Sagedasemad nägemishäired on: • Lühinägevus- kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. • Kaugnägevus- lähedal asuvad esemed paistavad ähmastena.

  11. KUULMINE • Helide tajumine • Võime eristada helilaineid • Teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis.

  12. KÕRVA EHITUS

  13. KUIDAS KUULED? • Helilained panevad võnkuma trummikile. • See omakorda kuulmeluukesed. • Sealt läheb võnkumine edasi kuulmeteole. • Võngete toimel tekkinud erutuse juhivad närvid peaajju.

  14. KUIDAS KUULED? • Väga tugevad helid võivad kõrva kahjustada. • Noored inimesed on võimelised kuulma helisid, mille sagedus on 20 000 võnget sekundis. • Vanematel inimestel see tase langeb.

  15. KUULMISHÄIRED • Kuulmishäireid võivad põhjustada vigastused, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi mõned ravimid. • Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva.

  16. TASAKAALUELUND • On otseselt seotud kuulmiselundiga. • Tasakaaluelundiks on meie sisekõrvas paiknevad poolringkanalid.

  17. MAITSMINE JA HAISTMINE • Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. • Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel. • Haistmisrakud asuvad peamiselt ninakoopas. • Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras.

  18. MAITSMINE Eristatakse peamiselt 4 maitset: • keele ots tunneb paremini magusat • keele servad haput • keele tagumine osa mõru (kibedat) maitset. • soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades Maitsmismeel on väga tähtis toidu ja joogi kvaliteeti hindamiseks.

  19. HAISTMINE • Haistmismeele abil saab hinnata ka sissehingatava õhu kvaliteeti. Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehingamisel – ninasõõrmete ja suuõõne kaudu – seepärast segunevad maitsmis- ja haistmisaisting. Nohuse ninaga inimesele on toit maitsetu, sest toidu lõhn ei pääse ninna.

  20. KOMPIMINE Kompimisega võime kindlaks teha esemete: • kuju • suuruse • materjali.

  21. KOMPIMINE • Kompimis- e puuteaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele (puute-, temperatuuri- ja mehhanoretseptorid).

  22. KOMPIMINE Kõige rohkem on puuteretseptoreid: • sõrmeotstes • keeles • huultes

  23. KASUTATUD KIRJANDUS • Brian J. Ford “Inimene” 1994 • Urmas Kokassaar, Mati Martin “Bioloogia põhikoolile 4” 2003 • http://www.colleduc.ee/klassid/tyybel/index3.html • http://www.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Vilja/Tunnetusprotsessid2.rtf

More Related