1 / 8

Eesti muinasaeg

Eesti muinasaeg. Muinasusund. Üldiseloomustus. Puudus ühtne religioon – uskumustes ja kommetes esines piirkondlikke iseärasusi, aja jooksul usulised vaated muutusid.

amara
Download Presentation

Eesti muinasaeg

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti muinasaeg Muinasusund

  2. Üldiseloomustus • Puudus ühtne religioon – uskumustes ja kommetes esines piirkondlikke iseärasusi, aja jooksul usulised vaated muutusid. • Muinasusundi kohta puuduvad väga täpsed allikad – hilisemalt kogutud pärimused ja rahvaluule ning üksikud vihjed vanemates kirjalikes allikates. • Animism – usuti elusolendite ning eluta looduse ja loodusnähtuste hingestatusesse. Looduse austamine.

  3. Hing ja vägi • Hing – inimese isikupära kandja, mis võis kehast lahkuda. • Mihklipäeva ja mardipäeva vaheline aeg (29.09.-10.11.) oli hingede aeg – surnute hinged liikusid ringi ja võisid tulla oma kodu külastama. • Kõik elusolendid ja teatud objektid omasid lisaks hingele ka väge.

  4. Jumalad ja jumalused • Usuti vaimudesse ja haldjatesse. • Kodude kaitsja Tõnn (Pärnu- ja Viljandimaa) • Viljakuse jumal - põllutöö soosija ja karja kaitsja Peko (Setumaa) • Taara • Uku

  5. Ohverdamine • Ohvripaigad: hiied, üksikud puud (tamm, pärn), allikad, kivid, mäed, järved, jõed. • Ohverdamine toimus peamiselt pühade ajal ja tähtsamate tööde eel ja järel. • Kõige sobivam nädalapäev ohverdamiseks oli neljapäev. • Ohverdati kariloomadelt ja põllult saadud saaki ja vahel ka loomi. Üksikud teated on inimeste (vangistatud vaenlaste) ohverdamisest.

  6. Ohvrikivid • Eestis on veidi üle neljasaja ohvrikivi.

  7. Ohvrikivid • Paiknesid asustuse lähedal, vahel koguni talu õues või aias. Sageli asus ohvrikivi pühas hiies või püha allika või puu vahetus läheduses. • Kive kasutati ka raviotstarbel – lohku kogunenud vihmavett määriti haigele kohale või asetati haige koht kivi vastu. Tuntud võte oli ka vihtlemine kivil.

  8. Ristiusu mõjutused • Ristiusu mõjud jõudsid eestlasteni ristiusuliste Rootsi, Taani ja Venemaa kaudu. • Põletusmatuste asendumine laibamatustega • Risti kandmine ehtena • Alates 11. sajandist munkade misjonitöö

More Related