110 likes | 331 Views
Kodakondsuse andmine. Ius sanguinis e. vereõigus (Saksa jt) – kodakondsus vere või päritolu kaudu: Isa on kodanik Vähemalt üks vanematest on kodanik Kuulumine rahvusriigi põhirahvusesse Ius soli e. maaõigus (ÜK, Prantsusmaa jt) – kodakondsus sünnikoha alusel:
E N D
Kodakondsuse andmine • Ius sanguinis e. vereõigus (Saksa jt) – kodakondsus vere või päritolu kaudu: • Isa on kodanik • Vähemalt üks vanematest on kodanik • Kuulumine rahvusriigi põhirahvusesse • Ius soli e. maaõigus (ÜK, Prantsusmaa jt) – kodakondsus sünnikoha alusel: • Riigis sündinud teadmata vanematega laps • Ükskõik missugune riigis sündinud laps • Segapõhimõte (Eesti): nii kodanike lapsed kui maa-alal sündinud • Abielu – iseeneslikult või teatamismenetlusega
Kodakondsuse muutumine • Eelmisest kodakondsusest lahkumine ja uude kodakondsusse astumine • Naturaliseerimine (avaldusmenetlus, automaatne, nt abiellumise, lapsendamise jm peresündmuste tõttu) • Aukodanikuks võtmine • Opteerimine (valikuvõimalus nt täisealisuse, abiellumise, maa-ala ülemineku korral) • Reintegratsioon (lihtsustatud taastamismenetlus endistele kodanikele) • Kodakondsuse äravõtmine (nt valeandmed)
Naturalisatsiooninõuded • Vanus vähemalt 15 aastat, viibimine Eestis alalise elamisloa alusel vähemalt 5 aastat enne ja 1 aasta pärast kodakondsustaotluse sisseandmist • Eesti keele (kuulamine, rääkimine, lugemine, kirjutamine), põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmine • Enda ja ülalpeetavate toimetuleku tagava pideva seadusliku sissetuleku omamine • Ustavus Eesti riigile, vanne: „Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale”
Inimese kodakondsusolekud • Kodakondsus: • asukohariigi • teise riigi • Kaksik- või mitmikkodakondsus: • seaduslik • ebaseaduslik • Kodakondsusetus: • alaline elamisluba • ajutine elamisluba • riigita isikud • põgenikud?
Inimese olekud elanikuna 1 • Alaline elanik: • kodanik • püsiva elamisloaga või elamis- ja tööloaga teise riigi kodanik või kodakondsusetu • ebaseaduslik elanik (illegaal) • Ajutine elanik: • ajutise elamisloaga või elamis- ja tööloaga teise riigi kodanik või kodakondsusetu • teise riigi või rahvusvahelise institutsiooni esindaja: diplomaatiline puutumatus (immuniteet) • sõjaväebaasi, okupatsioonigarnisoni vms elanik • põgenik: teise riigi kodanik või kodakondsuseta
Inimese olekud elanikuna 2 • Mitteelanik riigi maa-alal: • turist • ametlikul külastusel (visiidil) olev isik • läbisõitval laeval, lennukil vm vahendil viibija • ebaseaduslik läbirändaja, sh põgenik ja salakaubavedaja • riigivõimu vastu võitleva rühmituse liige
Mitmikkodakondsus väljakutsena • Ajalooline ülevaade: soovimatusest sobitamiseni • Eesti vastuolulisus mitmikkodakondsuse reguleerimisel • Mitmikkodakondsuse keeld kodakondsuse seaduses • Õigusliku realiseerimise mehhanismide ebapiisav väljaarendatus seadustes • Sünnijärgse kodakondsuse äravõtmise keeld põhiseaduses • Praktika tasandil valdab avaliku võimu mittetegutsemine. Mitmikkodakondsust faktiliselt kasutatakse
Vastuväited mitmikkodakondsusele • Lojaalsus ustavusena (rahvus)riigi suhtes; • Kõrgete ametikohtade täitmise konfliktid; • Vastuolud sõjaväekohustustes, eriti sundajateenistuse osas • Mure peremeesmaa rahvuskultuuri ohustamise pärast sisserännanute poolt ning suunatud hääletamise osas, eriti suure diasporaa korral; • Ebaõiglus (topelthääletusõigus, tavaliselt ühed maksud, ent kahekordsed hüved jne); • Lahkumisvõimalus, kui asjad elukohariigis tugevalt halvenevad; • Probleemid diplomaatilise kaitsega; • Õigusaktide vastuolud tsiviilõiguste, pärimise, maksustuse jm eraõiguse küsimustes
Mitmikkodakondsust toetavad väited • Võimalus tunnustada tegelikke ja tugevalt tunnetatud liikmelisusi, sidemeid ja lojaalsusi; • Võimalus soodustada naturaliseerimist ja lõimumist; • Võimalus hõlbustada vaba liikumist riikide vahel; • Võimalus edendada kaasatust; • Mitmikkodakondsuse vältimatus, kui mõned riigid seda lubavad; • Ka mitmikkodakondsuse puhul on vältimatu ühe nn efektiivse kodakondsuse olemasolu, mis võimaldab lahendada konfliktid sõjaväeteenistuse, diplomaatilise kaitse ja õigusaktide vastuolu osas
EL-i kodakondsus väljakutsena 1 • Ajalooline arenguliin: turukodanikust Euroopa kodanikuks (püüded luua EL-i poliitilist kodakondsust, arendusraam) • EL-i kodakondsuse tänane sisu: • tööjõu, teenuste ja kaupade vaba liikumine jm siseturu reeglitest tulenev; • võrdse kohtlemise põhimõte; • üldine elukohaõigus liidu piires; • passiliit, piirikontrolli kaotamine (Schengen), politseikoostöö (Europol); • ühtne pagulasmääratlus; • laiendatud diplomaatiline kaitse;
EL-i kodakondsus väljakutsena 2 • EL-i kodakondsuse tänane sisu (jätk): • kohalike omavalitsuste ja Euroopa Parlamendi valimise õigus; • õigus petitsioonideks Euroopa Parlamendi ja EP ombudsmani poole; • õigus pöörduda kirjalikult igas ühenduse ametlikus keeles kõigi EL-i institutsioonide poole ja saada vastus samas keeles; • õigus pääseda ligi Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele • Probleemid õiguslikul realiseerimisel • Boonuspakett vs poliitiline kodakondsus: legitimeerimisvajadus • Eesti õigusloome (sh alalised elanikud denizenitena)