Suitsetamise kahjulikkus

1. Suitsetamise kahjulikkus Triin Valk 2008

2. Tubaka kahjulikkus • Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib.

3. Mida täpsemalt tubakas sisaldab? • sõltuvust tekitavad ained, • vähki tekitavad ained, • valgeveresust ehk verevähki tekitavad ained, • pärilikke muutuseid põhjustavad ained, • loote vääraarenguid põhjustavad ained, • radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv.

4. Tubakasuits sisaldab : • rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena! Nende seas on näiteks: • Atsetoon – küünelaki eemaldusvahendi peamine komponent. • Vesiniktsüaniid ehk sinihape – kasutati II Maailmasõjas relvana. • Arseen – tuntud mürk, kasutatakse rotimürgis. • Formaldehüüd ehk metanaal – kasutatakse naha parkimiseks ning eelkõige tuntud seoses anatoomiliste preparaatide säilitamisega .

5. Suitsetamise mõju kehale. • Suitsetamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Ennekõike tuleks meeles pidada, et tubakas sisalduv nikotiin tekitab ülimalt kergesti sõltuvust – füüsilist ja vaimset – millest on pärast väga raske vabaneda. • Suitsetamine vähendab oluliselt eluiga – iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt 7 minutit. Tavaliselt elavad suitsetajad 7-13 aastat vähem, kui nad oleks võinud elada mittesuitsetajana.

6. Suitsetamise ohud on: • Suureneb oluliselt oht haigestuda kopsuvähki, suuvähki, kõrivähki, söögitoruvähki, neeruvähki, põievähki jne. Mida rohkem sigarette päevas tarbitakse, seda suurem on risk. • Suitsetamine põhjustab hingamisteede kroonilisi ärritusnähte ja kroonilist kopsuhaigust. • Suureneb risk haigestumiseks südameveresoonkonnahaigustesse.

7. Suitsetamise ohud on: • Suureneb insuldioht. • Suureneb südameinfarkti tekkimise oht. • Põhjustab igemetehaigusi, hammaste lagunemist. • Tulemuseks võib olla ka hammaste välja langemine. • Suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk. • Suitsetamine põhjustab luude hõrenemist. • Suitsetamine vähendab mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsust. • Naistel vähendab suitsetamine viljakust.

8. Suitsetamine ja rasedus • Eriti ohtlik on suitsetamine raseduse ajal, sest ema veri kannab sinna sattunud kahjulikud ained ka lootele. Võivad tekkida loote väärarengud. 50% enneaegseid sünnitusi ja vastsündinute alakaalulisusest on tingitud suitsetamisest raseduse ajal.

9. Passiivne suitsetamine • Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi.

10. Passiivne suitsetamine: • Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist.

11. Kasutatud kirjandus: • http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.htm • http://www.rennat.pri.ee/suitsetamine.htm • http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1731