1 / 18

BÜTSANSI KUNST

BÜTSANSI KUNST. 395. a. jaguneb Rooma riik ida- ja lääne Roomaks Ida Rooma aladeks Kreeka ja Väike- aasia, keskuseks Bütsants (Konstantinoopol) Bütsantsi riik kestab 1000 aastat Bütsansi valitseb piiramatu võimuga keiser (ilmalik ja usuline võim)

alden
Download Presentation

BÜTSANSI KUNST

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. BÜTSANSI KUNST • 395. a. jaguneb Rooma riik ida- ja lääne Roomaks • Ida Rooma aladeks Kreeka ja Väike- aasia, keskuseks Bütsants (Konstantinoopol) • Bütsantsi riik kestab 1000 aastat • Bütsansi valitseb piiramatu võimuga keiser (ilmalik ja usuline võim) • Kultuuri põhiline mõju Kreekast (kreeka keel, patriarhid, tseremooniad) • Ristiusu jagunemine katoliikluseks ja õigeusuks • Sulam Kreeka ja idamaade kunstist • Õitseaeg keiser Justinianus l valitsemisajal 6. saj. BÜTSANTSI ARHITEKTUUR • Kirikute ehitamine • Tsentraalehitised – põhiplaani (ring, kreeka rist, ruut) äärmised punktid on • keskpunktist ühe kaugusel • Materjalid: kivi, tellis, puit • Bütsantsi sambakapiteel (lk. 99)

  2. Hagia Sophia kirik 532-537 kreeka k. püha tarkus • Türgi Konstantinoopol (Istanbul) • Rajati keiser Justinianus l valitsemisajal • Ehituse juht Anthemios Tralleisest, insener Isidoros Mileetosest • Ehitati 5 aastat, ida ja läänepoole ehitamisel võistlesid kaks 5000 töölisest • koosnevat meeskonda. • Algselt Justinianusel idee katta põrand kuuldplaatidega • Vene vürst Vladimir võttis vastu ristiusu nähes Hagia Sophia ebamaiset ilu • Tsentraalehitis(põhiplaani äärmised punktid on keskpunktist ühe kaugusel) • Kesklöövi mõõtmed 69*32 m kõrgus 55 m • Nelinurkne hoone kaetud ümarkupliga (roidkuppel) viklite abil. • 29. mai 1453 a. vallutasid Türklased Hagia Sophia, kirikus hukatakse 2500 seal varjul olnud ristiusulist. Kirik konverteeritakse mošeeks, ehitatakse minaretid, • hävitatakse mosaiigid ja frescod. • 1934 muudetakse muuseumiks

  3. 55 m 77 m

  4. 55m

  5. Nelinurkse ruumi katmine ümarkupliga viklite abil Vikkel- kolmnurkne, sfääriline arhitektuurne vorm Joonis lk. 98

  6. Hagia Sophia kirik 532-537 Roidkuppel koosneb 40 ribist 40 akent

  7. Siseruum algselt kaetud frescode ja mosaiikidega

  8. Keiser Justinianus l Hagia Sofia katedraali mosaiik

  9. SAN VITALE KIRIK Ravennas • Kaheksatahuline tsentraalehitis • Kaetud ümarkuplitega • Palju hästisäilinud mosaiike

  10. BÜTSANTSI MAALIKUNST • Säilinud katkendlikult (Türgi vallutused) • Monumentaalmaal (fresco ja mosaiik) • Tekib uus maaliliik- IKOON (pühapilt) • 8. saj ikonoklastide (pildieitajate) liikumine • Uus figuuride kujutamislaad : saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud, riided • toretsevad, suurte silmadega väikesed näod, hõljuvad) • Ikoonide eeskujuks Rooma - aegsed surnute portreed, materjaliks puit, orgaanilised • värvid, väga rangelt reglementeeritud kujutamislaad, saalpärane ilu. • BÜTSANTSI SKULPTUUR • Ümarskulptuur oli keelatud • Reljeefe kasutati kirstude ja ikooniraamide kaunistamiseks.

  11. Keiser Justinianus saatjaskonnaga Mosaiik San Vitale kirikus Ravennas

  12. Saint`Apolloinare in Classe kirik Ravennas

More Related