1 / 58

Kunstiteosed TPL-is 2011 III impressionism, neo- ja postimpressionism, naivism

Koostanud Anneli Oidsalu. Kunstiteosed TPL-is 2011 III impressionism, neo- ja postimpressionism, naivism. Allikad: Interneti-avarused, Lauri Leesi “Kunstilugu koolidele” ja märkused reprode kõrval. Impressionism. Manet (eelkäija), Monet, Renoir, Rodin, Degas, Sisley, Pissarro.

alda
Download Presentation

Kunstiteosed TPL-is 2011 III impressionism, neo- ja postimpressionism, naivism

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Koostanud Anneli Oidsalu Kunstiteosed TPL-is2011IIIimpressionism, neo- ja postimpressionism,naivism Allikad: Interneti-avarused, Lauri Leesi “Kunstilugu koolidele” ja märkused reprode kõrval

  2. Impressionism Manet (eelkäija), Monet, Renoir, Rodin, Degas, Sisley, Pissarro

  3. ÉDOURAD MANET(1832 – 1883)„Eine roheluses“ • “Eine roheluses” parodeerib Tiziani maali (vt järgmist slaidi); • publikut šokeeris naisakt einetavate meeste seltskonnas; tagumine naine pissib; • repro paikneb koolis 3. korrusel. Uue kunsti käsitlemist tuleks alustada Édouard Manet’st, kes ise küll puhtakujuline impressionist polnud, aga oli prantsuse impressionistide eelkäija ja õpetaja; Manet oli esimene, kes esitas väljkutse akademismile (ametlikule kunstipoliitikale).

  4. TIZIAN„Kontsert vabas õhus “ / Fiesta campestre u 1510 • Renessansiaegse maalikunstniku Tiziani maal inspireeris E. Manet’d looma oma “Einet roheluses”

  5. ÉDOURAD MANET „Olympia“ (1863)õli lõuendilOrsay muuseum, Pariis • seda teost pilluti näitustel dušpottidega, sest see on Tiziani “Urbino Venuse” paroodia (vt järgmist slaidi): voorusliku abielunaise asemel poseeris Manet’le toonane tuntud poolilmadaam, ustav teenijanna on asendatud neegritariga, sülekoerake musta kassiga (nõia sümbol!); • pilt paikneb koolis 1. korrusel • Manet’ kodu oli impressionistide kogunemiskoht; esimene naisimpressionist, Berthe Morisot oli Manet’ vennanaine;

  6. TIZIAN “Urbino Venus” õli lõuendil, Uffizi galerii, Firenze Võrdle Tiziani maali Manet’ “Olympiaga”! • Tizian (1480–1576) esindab Veneetsia kõrgrenessanssi; • Vanemas eas lõi Tizian palju aktimaale; • selle pildi tellis Urbino hertsog, maalil on tema nooruke abikaasa, kes sümboliseerib ustavust, armastust, kodurahu; • teos inspireeris E. Manet’d maalima kuulsat aktimaali “Olympia”; • repro paikneb koolis 1. korrusel

  7. Édouard MANET„Nana“(1867) Kunsthalle, Hamburg • Prostituut Nana on Émile Zola romaani nimitegelane; • Manet’ šokeeris sageli publikut oma “siivutute” piltidega; • pilt paikneb koolis 0-korrusel söökla vastas.

  8. ÉDOURAD MANET „Kontsert vabas õhus“ Seda pilti koolis pole.

  9. CLAUDE MONET (1840–1926) „Moonid“ /Les coquelicots(1873)Musée d’Orsay, Pariis • Selle maaliga esines Monet’ juba impressionistide esimesel näitusel (1874) fotograaf Nadari ateljees; • teos langes esialgu pilkenoolte alla: leiti, et kunstnik ei oska üldse joonistada ja värve kasutada; • teose repro paikneb koolis 1. korrusel.

  10. CLAUDE MONET (1840–1926)„Mulje. Tõusev päike“ / Impression. Soleil levant Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; nad püüdsid edasi anda esemeid ümbritsevat õhku ja valguse mängu. • Monet’ maal andis kunstivoolule nime; • repro paikneb 1. korrusel valvelaua lähistel

  11. CLAUDE MONET (1840–1926)„Daam Saint-Adresse’i aias“ (“Daam aias”)Ermitaaž, Peterburi • Monet’ varaimpressionistlik maal; • Peterburi Ermitaaži kolmandal korrusel on eksponeeritud prantsuse impressionistide looming; • impressionismi sünnile andis tõuke fotograafia leiutamine; • teose repro asub koolis 1. korrusel.

  12. CLAUDE MONET (1840 – 1926) „The Thames below Westminster“(1871)õli lõuendil 47 x 72,5 cm National Gallery, London Repro paikneb koolis 3. korrusel.

  13. CLAUDE MONET (1840–1926)„Sirelid“ ehk “Puhkus sirelite all” / Les lilas • I impressionistide ühisnäitus (1874) toimus fotograaf Nadari ateljees; • ipressionistid korraldasid kokku 8 ühisnäitust; • impressionistid armastasid maalida vabas õhus; • sirelipõõsa alla istub kolm inimfiguuri; • seda reprot TPL-is enam pole.

  14. CLAUDE MONET(1840 – 1926)„Eine roheluses” / Le dejeuner sur l’herbeOrsay muuseum, Pariis • Rahapuuduses Monet’ pantis oma varaimpressionistliku suurmaali tuttavale, too aga hoidis taiest pööningul, kus see kopitama läks; kui Monet’ teose tagasi sai, lõikas ta selle tükkideks, säilitades ainult kahjustamata kohad; • Orsay muuseumil ei ole õnnestunud kõiki tükke omandada; • Mitte segi ajada Manet’ samanimelise maaliga! • Monet’ maali repro paikneb koolis 1. korrusel.

  15. CLAUDE MONET (1840–1926)„Londoni parlamendihoone“ (1904) Orsay muuseum, Pariis • vanemas eas jõudis prantsuse impressionist Monet oma maalidel välja nonfiguraalsuseni (seetõttu võib teda pidada Vassili Kandinski eelkäijaks); • repro paikneb koolis 1. korrusel.

  16. CLAUDE MONET „Roueni katedraal“ • Monet maalis kahe aasta jooksul (1892 – 1894) 28 pilti Roueni katedraalist: ernevatel kellaaegadel ja eri ilmastikutingimustega; • maalid on laiali erinevates muuseumides; ühele näitusele pole neid õnnestunud kokku koguda; • seeriat esindavd reprod paiknevad 0-korrusel ja 2. korrusel.

  17. Claude Monet „Argenteuil“ (1875)õli lõuendil, 56.0 x 67.0cmMusée de l'Orangerie, Pariis • Monet on viljakaim impressionist; • ta ei maalinud mitte niivõrd objekte (esemeid ja olendeid), kuivõrd valgust ja õhku, mis neid ümbritsevad; • repro paikneb 3. korrusel.

  18. CLAUDE MONET „Vesiroosid“ / Les nymphéasOrangerie’ muuseum, Pariis • Monet on maalinud seeria maale, millel on kujutatud vesiroose, sest vesiroos oli kunstniku lemmiklill; • suur hulk vesiroose kujutavaid maale on eksponeeritud Tuileries’ aias paiknevas Orangerie’ muuseumis; • vesiroosi-maalidel jõudis Monet’ välja nonfiguraalsuseni; • pannoo, mille repro paikneb TPL-i valvelaua kohal, kinkis kunstnik Prantsusmaale I maailmasõjas saavutatud võidu puhul.

  19. EDGAR DEGAS (1834–1917)„Ooperihoone tantsufuajees“Musée d'Orsay, Pariis • prantsuse impressionist, ehkki ise end impressionistiks ei pidanud; nägi halvasti, ere valgus pani ta silmi kissitama, seetõttu ei saanud maalida väljas; • maalinud palju tantsijaid, liikumist, üürikesi hetkemuljeid; • poolpimedana loobus õlimaalist ja kasutas pastelle, leiutas nn märja pastelli tehnika: pastell-joonistus valatakse üle vee või piimaga, värvid sulavad kokku; • repro paikneb koolis 2. korrusel õpetajate toa koridoris.

  20. EDGAR DEGAS (1834–1917)„Tantsijannad sinises“ • Degas maalis meelsasti tantsijaid ja ratsavõistlusi, ta püüdis jäädvustada liikumist ja üürikesi hetkemuljeid; • Repro paiknes molbertil I ja II korruse vahel.

  21. EDGAR DEGAS „Täht ehk tantsijatar laval“Orsay muuseum, Pariis • Impressionistide viimane näitus leidis aset 1886, kuid nende kunsti ei mõistetud ikka veel; • Populaarseks said impressionistid alles 19. lõpul, 20. sajandi algul • praegu seda reprot koolis pole.

  22. AUGUSTE RENOIR (1841–1919)„Tütarlaps lehvikuga“Ermitaaž, Peterburi • seda maali peetakse vaieldamatuks šedöövriks, Peterburi Ermitaaži kollektsiooni pärliks; • šedööver – meistriteos, tippteos; • ermitaaž – erakla (eremiit – erak); • repro paikneb 3. korrusel.

  23. AUGUSTE RENOIR „Tantsupidu maal“ / “Tants maal” La dance à la campagne • Renoir osales I impressionistide näitusel (1874) fotograaf Nadari ateljees; • Renoiril (1841–1919) on kaks sarnast ja mõõtmetelt identset maali; • repro paikneb orvas 1. ja 2. korruse vahelisel trepil.

  24. AUGUSTE RENOIR „Tantsupidu linnas“ / “Tants linnas”La dance à la ville(1883) • Renoir’i maalid lastest, kaunitest naistes või linnarahva lõbustustest on maalitud erilese pehmuse ja mahedusega; • A. Renoir: “Ma teen ilusaid pilte, sest inimesed riputavad need ju seintele.” • repro paikneb orvas 0-korruse ja 1. korruse vahelisel trepil.

  25. AUGUSTE RENOIR „Poeg Claude klouni kostüümis“Musée de l’Orangerie, Pariis • Renoir’ile (1841–1919) poseerisid kõik ta pereliikmed: abikaasa, lapsehoidja, pojad Paul, Jean, Claude (Coco); • repro paikneb 1. korrusel.

  26. AUGUSTE RENOIR –„Laps piitsaga“ (1885)Ermitaaž, Peterburg • Renoir’i (1841–1919) maali modelliks oli poeg Paul, kellele pandi poseerimise ajaks selga kleit; • selle maali loomise ajaks oli impressionistide esimesest näitusest (1874) möödas juba üle 20 aasta ja Renoirist saanud kuulsus; ta oli hämmastavalt produktiivne, valminud oli juba üle 6000 maali; • Renoir säilitas loomevõime kõrge vanuseni; kui ta halvatud käsi enam ei liikunud, seoti pintsel talle käe külge; • tema viimane soov oli maalida lillevaasi aknalaual; töö lõpetanud, lausus ta: “Mulle tundub, et viimaks hakkan ma maalikunsti olemust mõistma.” Seejärel ta suri. • (repro paikneb 1. korrusel)

  27. AUGUSTE RENOIR „Pannkoogijahuveski“ Maal asub praegu Pariisis Orsay muuseumis, kuhu on koondatud impressionistide tööde paremik. • autor on pildile maalinud ka enda koos naisega – tantsiv paar vasakul; • repro paiknes septembris 2011 molbertil.

  28. Camille PISSARRO (1830 – 1903) „Montmartre’i bulvar “Ermitaaž, Peterburi • Pissarro osales kõigil kaheksal impressionistide ühisnäitusel; • maalis meelsasti linna (erinevalt teistest impressionistidest, kes eelistasid maalida maal); Pissarro on maalinud Montmartre’i bulvarit eri aasta- ja kellaaegadel; • repro paikneb 1. korrusel; • ainsana impressionistidest olid Pissarrol õpilased: tema juures said õpetust postimpressionistid Césanne, van Gogh ja Gauguin; • tema innukaim õpilane Georges Seurat ütles, et puäntillismini jõudis ta tänu õpetaja Pissarrole.

  29. AUGUSTE RODIN (1840 – 1917) “Põrgu väravad”Rodini muuseumi aed, Pariis • skulptor Rodini looming kannab impressionismi pitserit; • suur kompositsioon “Põrgu väravad” on eksponeeritud Rodini muuseumi aias Pariisis; • teos on inspireeritud Dante poeemist “Jumalik komöödia”; • kompositsioonis on kujutatud üle 200 inimfiguuri; • kesksel kohal on mees mõtisklemas elu ja surma üle (sellest kujunes hiljem iseseisev skulptuur “Mõtleja”; • et hiiglaslik kompositsioon ei leidnud algul mõistmist, raius Rodin marmorisse või valas pronksi teose üksikud osad (nt marmorist “Suudlus”); • foto skulptuurist paikneb 1. korrusel.

  30. AUGUSTE RODIN“Mõtleja” pronks • skulptor Rodini (1840 – 1917) looming kannab impressionismi pitserit; • algselt oli “Mõtleja” osa suurest kompositsioonist “Põrgu väravad”, kuid meister valmistas ka iseseisva skulptuuri; • mõlemad kujud on eksponeeritud Rodini muuseumi aias Pariisis; • foto skulptuurist paikneb 1. korrusel välisukse kõrval.

  31. AUGUSTE RODIN“Suudlus” / Le BaisermarmorRodini muuseum, Pariis • Püüdes uuendada skulptuuri impressionismiga, sai Rodin suurimaks uuendajaks 19. saj skulptuuris; • foto skulptuurist paikneb puhvetis.

  32. Kordamine I • Mida tähendab laensõna “impressioon” eesti keeles? • Impressioon on mulje. • Milline tehniline leiutis andis tõuke impressionismi sünnile? • Impressionismi sünnile andis tõuke fotograafia leiutamine. • Kelle maalist sai nime impressionistide koolkond? Kuidas on selle maali pealkiri? • Claude Monet’ “Impressioon – tõusev päike”

  33. Kordamine II • Nimeta aasta, mil toimus impressionistide esimene ühisnäitus fotograaf Nadari ateljees Pariisis. • 1874 • Mitu ühisnäitust impressionistid korraldasid? • Kaheksa • Kuidas kõlab impressionismi eestipärane nimetus? • Muljetekunst • Koolis on kaks reprot maalidest, mille pealkiri on “Eine roheluses”. Kes on nende autorid? • Édouard Manet ja Claude Monet

  34. Kordamine III • Kunstnik, kes kujutas oma maalidel balletiartiste, oli … • Edgar Degas. • Skulptor, kes eksponeeris oma töid koos impressionistidega oli … • Auguste Rodin. • Rodini töödest on kooli eksponeeritud … • “Põrgu väravad”; • “Mõtleja”; • “Suudlus” (sööklas).

  35. Kordamine IV • Kuidas nimetatakse võõrsõnaga meistriteost / tippteost? • Šedööver • Mida tähendab sõna “ermitaaž”? • Erakla; eremiit – erak; • Miks maalis Monet üht ja sama vaadet mitu korda? • Ta maalis sama vaadet erineva ilmaga ja eri kellaaegadel, et edasi anda erinevat muljet. • Miks ei leidnud impressionistid kaasaegsete poolt mõistmist? • Nende looming erines sellest, millega publik oli harjnud.

  36. Postimpressionism Cézanne, van Gogh, Gauguin, Toulouse-Lautrec

  37. Paul CÉZANNE (1839 – 1906) „La montagne Sainte-Victoire“ akvarell • Césanne’i looming esindab postimpressionismi; • postimpressionistid maalisid oma teosed valdavalt pärast viimast impressionistide ühisnäitust (1886); • post – ladina k ‘pärast, järel’ • üheks Cézanne’i meelismotiiviks oli kodukoha maastik; • Sainte-Victoire’i mäge, mis tema koduaknast paistis, maalis Cézanne u 60 korda; • reprol olev maal inspireeris XX saj alguses kubiste; • repro paikneb koolis 1. korrusel.

  38. Paul CÉZANNE (1839–1906) „Vaikelu kardinaga“ /Nature morte avec rideau et pichet fleuriErmitaaž, Peterburi • Césanne’i looming esindab postimpressionismi; • kunstnik armatas maalida natüürmorte: lilli vaasis, puuvilju laual, toidunõusid, potte, panne, jahisaaki jm; • natüürmort (pr nature morte ‘surnud loodus’) ehk vaikelu – maal, millel kujutatakse elutuid esemeid: lilli vaasis, puu- ja köögivilju, jahisaaki, nõusid; • Cézanne’i natüürmordi repro paikneb koolis 1. korrusel.

  39. Paul CÉZANNE (1839–1906) „Sinine vaas“ /Le vase bleuOrsay muuseum, Pariis • Cézanne’i värvid on niisama heledad ja kirkad kui impressonistidel; • ta eksponeeris oma teoseid impressionistide esimesel näituse, kuid teda ei rahuldanud nende esteetika, tema arvates tõid impressionistid valguse kujutamisel ohvriks objektid; • repro paikneb koolis 1. korrusel.

  40. Vincent van GOGH (1853–1886) „Viljapõld küpressiga“ õli lõuendil • hollandlane van Gogh esindab postimpressioniste; • tema loomingut käsitletakse prantsuse kunsti all, sest 1888 asus ta elama Prantsuse väikelinna Arles’i; • Provence’i päikese all kujuneski välja van Goghi stiil: jõuline vorm, äge ja hoogne pintslitöö, säravad värvid; • kunstnikku piinas vaimuhaigus; sageli viibis ta hullumajas või sanatooriumis; haigushoogude vahel loodud teoseid pidasid kaasaegsed hullumeelse sonimiseks; • ameeriklane Annenberg omandas maali 1993. a oksjonil 57 miljoni dollari eest; • repro paikneb koolis 1. korrusel.

  41. Vincent van GOGH (1853–1886)„Keskpäevauinak“Orsay muuseum, Pariis • postimpressionist van Gogh elas Provence’i väikelinnas Arles’is; • kunstnikku vaevas vaimuhaigus; kord lõikas ta haigushoo ajal endal habemenoaga ära kõrva ja saatis selle ümbrikuga ühele “daamile”; selle sündmuse mõjul sündis mitu autoportreed; • 37-aastaselt lõpetas kunstnik revolvrilasuga oma elu haigla lähedal viljapõllul; • van Goghil õnnestus oma eluajal müüa vaid üks maal – tema töid peeti haige inimese sonimiseks; tema arst näiteks kattis oma portreega kinni kanakuudi katkise akna; • teose repro paikneb koolis 1. korrusel.

  42. Vincent van GOGH(1853–1886)„Päevalilled“Neue Pinakothek, München • van Gogh armastas kollaseid sooje toone, säravaid värve; • talle sobis maalimiseks kõik: voodi, tool, päevalilleõis, paar vanu saapaid...; • repro paikneb koolis 1. korrusel.

  43. Paul GAUGUIN (1848–1903) „Barbaarsed lood“ (seeriast “Tahiti naised”)Moodsa Kunsti Muuseum (MOMA), New York • Gauguin on mõjukamaid postimpressioniste; • kujutas tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel; • nooruses töötas börsimaaklerina ja külastas Pissarro ateljeed; • äkki hülgas töö, naise, lapsed ja pühendus maalikunstile; • alates 1891 elas peamiselt Tahiti saarel või Markiisisaartel, sinna on ta ka maetud (lähedal paikneb ka laulja Jacques Breli haud); • repro paikneb koolis 3. korrusel.

  44. Paul GAUGUIN (1848–1903) „Naine puuviljaga“seeriast Tahiti naised”Ermitaaž, Peterburi • Gauguin oli autodidakt (iseõppija); • eesti kunstnik Konrad Mägi oli Gauguini imetleja ja järgija; • W. S. Maugham kirjutas Gauguini elust raamatu “Kuu ja kuuepennine” • repro asub koolis 0- korrusel.

  45. Paul GAUGUIN (1848–1903) „Vairumati“ (1897), sarjast “Tahiti naised”Orsay muuseum, Pariis • Gauguin oli algul tavaline kodanlane, kes aga ühel päeval loobus perest ja tööst pangas, ostis pintslid ning hakkas maalima; • Pissarro abiga pääses ta impressionistide viimasele ühisnäitusele (1886), kuid impressionism ei rahuldanud teda; • Gauguini kõige kuulsamad teosed on loodud Tahitil; • Gauguin ei jäljendanud loodust; • ta maalid on väga dekoratiivsed oma puhaste säravate värvidega. • repro paikneb koolis 2. korrusel; • 0-korrusel on reprodutseeritud detail maalist “Tahiti naine”.

  46. Henry de TOULOUSE-LAUTREC(1864–1901)„Moulin Rouge“ (afišš) • Toulouse-Lautrec on suuremaid postimpressioniste; • ta oli pärit kuulsast aadliperest, kuid juba lapsena jäi lonkuriks ja küürakaks; Pariisis külastas üliandekas invaliidist kunstnik kabareesid ja igasugu lõbustuskohti ning maalis seal nähtud inimesi; • repro paikneb 3. korrusel.

  47. TOULOUSE-LAUTREC„DivanJaponais“ (afišš) • oma teatriafiššidega pani Toulouse-Lautrec aluse reklaamikunstile; • tema teostes on palju irooniat; • repro paikneb 3. korrusel.

  48. TOULOUSE-LAUTREC(1864 – 1901)„Aristide Bruant oma kabarees“(afišš) • eriti kuulsad on Toulouse-Lautreci pildid kabareeartistidest; • repro paikneb 3. korrusel.

  49. Neoimpressionism ehk puäntillistid Signac, Seurat

  50. Paul SIGNAC (1863 – 1935)„Paadid St. Tropez’ sadamas“ • Paul Signac ja Georges Seurat esindavad neoimpressionismi; • nad paigaldasid värve lõuendile punktikestena, seetõttu nimetatakse neid puäntillistideks (pr point ‘punkt’); • enamik Signaci maale on valgusküllased jõe- ja merevaated; • eesti kunstnikest oli neoimpressionismist mõjutatud Konrad Mägi; • repro paikneb 3. korrusel.

More Related