Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 69

INIMESE PÕLVNEMINE Koostas Kersti Veskimets PowerPoint PPT Presentation


  • 606 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

INIMESE PÕLVNEMINE Koostas Kersti Veskimets. Svante Pääbo - molekulaar-paleoantropoloog Director, Department of Genetics Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology 1984 tõestas, et 2400 a vanustes muumiates on DNA säilinud.

Download Presentation

INIMESE PÕLVNEMINE Koostas Kersti Veskimets

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

INIMESE PÕLVNEMINEKoostas Kersti Veskimets


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Svante Pääbo - molekulaar-paleoantropoloog

Director, Department of Genetics

Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology

1984 tõestas, et 2400 a vanustes muumiates on DNA säilinud.

1997 kaardistas 40 000 a vanuse neandertaal-lase luudest DNA.

2010 neadndertaali genoomi esialgne visand.

Kuula ja vaata Svante Pääbo loengut


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Me kuulume primaatide seltsi, kelle tunnusteks on liikuvad, lamedate küüntega varbad (sõrmed), pöial, väga hea ruumiline nägemine, suur aju, aeglane täiskasvanuks saamine ehk neoteenia.

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.conservation.org/SiteCollectionImages/primates_tree.jpg


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

5 milj.a.tagasi

7 miljonit a. tagasi

Meie lähimad sugulased ei olegi lahknenud meist väga ammu.

7 milj. a. tagasi

14 miljonit a.tagasi

14 milj. a. tagasi


Orangutanid inimahvid ei ole meie esivanemad

Orangutanid (inimahvid) ei ole meie esivanemad

http://www.zimbio.com/pictures/aPEP3aThKhs/Rare+Bornean+Orangutan+Born+Chicago+Brookfield/r-qCKX70u64

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://kotaku.com/assets/resources/2007/04/477803-

orangutan.gif


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Meie suurim lähisugulane, inimahv

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://izismile.com/img/img2/20090325/bonus//3/gorilla_03.jp

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://izismile.com/img/img2/20090325/bonus//3/gorilla_03.jp


L hima sugulase impansiga oleme sna sarnased valkude primaarstruktuuri keskmine erinevus on 1

Lähima sugulase - šimpansiga - oleme üsna sarnased ... Valkude primaarstruktuuri keskmine erinevus on 1%.

http://thundafunda.com/393/?level=picture&id=2541

http://www.freakingnews.com/Chimpanzee-Pictures-33414.asp

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.digg.ee/resize/i.dailymail.co.uk/i/pix/2009/08/30/article-0-063B2773000005DC-285_634x766.jpg


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

…geneetiliselt erineme vaid 1,6 %!Suurimad erinevused on immuunsüsteemi , apoptoosi ja spermatogeneesi suunavates geenides

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.digg.ee/resize/i.dailymail.co.uk/i/pix/2009/08/30/article-0-063B2773000005DC-285_634x766.jpg

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://c1.ac-images.myspacecdn.com/images01/43/m_17d200d61d716b229849833dbb326a30.gif


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Ainult meil -

kõrgelt

arenenud

primaatidel on

võimalus oma

emotsioone

väljendada

miimikaga

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://cas.bellarmine.edu/tietjen/RootWeb/Primates.jpg


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://cas.bellarmine.edu/tietjen/RootWeb/Primates.jpg


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://cas.bellarmine.edu/tietjen/RootWeb/Primates.jpg


See paneb m tlema

See paneb mõtlema…

... miks mul autot ja maja ei ole...

http://www.freakingnews.com/Chimpanzee-Pictures-33414.asp


Siiski t na ei viitsi

Siiski täna ei viitsi ...

Aju arengut määravates geenides on erinevused peamiselt seotud vanusega (arenguga).

http://images.mirror.co.uk/upl/m3/apr2008/2/4/5265FFD9-BD69-A59B-15E58D54AE1E2BD4.jpg


Primaatide hulgas on olnud ka v ga suuri nad ei olnud meie esivanemad

Primaatide hulgas on olnud ka väga suuri. Nad ei olnud meie esivanemad

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://laweekly.blogs.com/joshuah_bearman/images/giganto.jpg


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Gigantopithecus suri välja 100 000 a. tagasi.

500 kg, taimtoiduline

Aasia metsades, ainsaks vaenlaseks tiiger ja Homo sapiens.

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://ancientstandard.com/images2/giantape1.jpg


Viimasel ajal on v ga palju uut saadud teada inimese evolutsioonist

Viimasel ajal on väga palju uut saadud teada inimese evolutsioonist

Leitud on tuhandeid fossiile, tööriistu, välja-heiteid.

Nende alusel saab teada liikumisviisist, kõnevõimest, toitumisest jne.

Geneetiliselt - mitokondri DNA (16 000 bp), Y-kromo-soom (200 000 bp) on võimalik mitmete tunnuste väljakujunemise aega kindlaks määrata.

Nt. 23 milj. a. tagasi tekkis mutatsioon, mille tulemusel primaatide haistmismeel nõrgenes ja tekkis värvinägemine.


L hestav valik primaatide hulgas toimus kliimamuutuse tagaj rjel

Lõhestav valik primaatide hulgas toimus kliimamuutuse tagajärjel.

Ligi 12 milj.a. tagasi Aafrika mandrilaam lõhenes kaheks osaks ja tekkis Ida-Aafrika alang. Ida pool kadusid vihmametsad, tekkisid puisrohtlad, rohtlad, vähem õlirikkaid seemneid.

7 - 8 milj. a. tagasi asusid mõned primaadid rohtlasse.

Kujunes kahel jalal kõndimine - vähenes ülekuumenemine.

Kas orienteerusid vetikatele, karpidele, tigudele?

Molluskites palju rasvhappeid - aju arenes.

Film 13 00 - 21 40; 34 00 - 40 00; 42 30 - 58 20; Australopiteegid


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Australopiteekide (4 -1 milj.a.t.) ajumaht 350- 500 ml, tugevad lõuad, hambad laiad, taimtoidulised, väikesed (1,1 - 1,3m), pikad käed, elasid gruppides, magasid puu otsas

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.etsu.edu/physics/plntrm/dino/arobustus.gif


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Kahel jalal käimine vabastas käed, et toitu korjata ja tuua,

et vähearenenud last hoida...

mis võimaldas neoteenia süvenemist,

mis omakorda võimaldas aju arengut.


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Australopiteekuse 3,6 miljoni aasta vanused jalajäljed, mis nagu vaagnaluude ehituski tõendavad, et nad kõndisid täiesti püsti asendis

http://www.unscrewingtheinscrutable.com/node/54

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.crystalinks.com/lucypaleon2.jpg


Australopieegid ei osanud r kida ei teinud t riistu ei kasutanud tuld olid karvased

Australopieegid ei osanud rääkida, ei teinud tööriistu, ei kasutanud tuld, olid karvased

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.archaeologyinfo.com/images/afarensis.JPG

http://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&search=australopithecus+afarensis


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Meie varaseimad esindajad olid

lõunaahvid ehk australopiteegid Aafrikas

2 milj. a. tagasi elas Aaafriaks mitmeid inimeste eelkäijaid

miljonid aastad:

Au - australopiteegid

H. - homo ehk inimene

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Humanoid_dated_ages_comparison_01.jpg


Robustsed australopiteegid boisei ja robustus v ga vintske taimtoit suuremad

Robustsed australopiteegid (boisei ja robustus) - väga vintske taimtoit, suuremad.

Kumb võis olla meie esivanemaks?

Siredad australopieegid - olid väiksemad ja väiksemate hammastega

http://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&search=australopithecus+robustus

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://hominid.renecanales.com/Hominids/Paranthropus%2520Boisei.jpg


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Map_of_the_fossil_sites_of_the_early_hominids_(4.4-1M_BP).svg


Aafrikas j tkus kliima kuivenemine

Aafrikas jätkus kliima kuivenemine

Puuvilju oli järjest vähem, taimed olid sunnitud kasvatama oma seemne ümber järjest paksema kesta ... Tekkisid rohttaimed ja rohusööjad - sõralised, kabjalised.

Eelise andis kiire vahemaade ületamine lagendikel ja lihatoidule üleminek.

Selleks oli vaja kiiremini joosta, paremini higistada, teha tööriistu.

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.addingup.org/wp-content/uploads/2009/05/brain_evo.jpg


Homo rudolfensis 2 4 1 6 milj a esimene perekonna inimene esindaja ja t riista tegija

Homo rudolfensis (2,4 - 1,6 milj.a) - esimene perekonna inimene esindaja ja tööriista tegija.

Soolestik muutus lühemaks ning säästis energiat aju ülevalpidamiseks.

http://tolweb.org/Homo/16418

http://www.boneclones.com/BH-013.htm


Homo habilis osav inimene 2 1 1 6 milj a

Homo habilis - osav inimene 2,1…1,6 milj.a.

Ajumaht 600-700

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Homo_habilis-2.JPG


Esimesed pihukirved 2 6 milj a et rebida nahka purustada luid s a ajusid

Esimesed pihukirved 2,6 milj.a., et rebida nahka, purustada luid, süüa ajusid.

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.d.umn.edu/cla/faculty/troufs/anth1602/images/homo_habilis_img5.jpg


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Homo habilised elasid nagu hüäänid, võttes viimast, mis kiskjatest üle jäi.

Üleminek lihatoidule

andis aju arengule energiat.

Tööriista valmistamine nõudis ajutegevust.

Film 1.00.26 - 1.04.40; 1.07.00 - 1.26.36; H.ergaster ja erctus

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect20/homo_habilis_003.jpg


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Mis võisid olla ajumahu kasvu peamised põhjused?

http://www.google.ee/imgres?

imgurl=http://www.bordalierinstitute.

com/images/brainEvolution.jpg


Homo erectus p stine inimene 1 8 0 1 milj a oli kohastunud metsavaesel alal k ttima

Homo erectus - püstine inimene 1,8 – 0,1 milj.a.oli kohastunud metsavaesel alal küttima.

http://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&search=homo+erectus


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Homo erectus

Ajumaht 800-1000,

ruumiline nägemine,

hambad näitavad lihatoidulisust,

hea termoregulatsioon, karvkate vähenenud, suur kopsumaht.


Muutused inimese nahas

Muutused inimese nahas:

Imetajate nahas on 3 tüüpi näärmeid:

  • rasunäärmed

  • higinäärmed (inimesel 2 -5 miljonit, kuni 12 liitrit lahjat higi päevas)

  • apokriinsed (lõhna) näärmed - meil on neid vähe - toodavad õlist segu (hobune läheb vahtu).

    Loomade jahutusvõime on halvem, sest karvad saavad märjaks ja aurustumine ei toimu karval vaid naha pinnal.

    Antiikajal saadeti tähtsaid teated viima inimene, mitte ratsanik.

    1,2 milj. a. tagasi geen MC1R, mis määrab tumeda värvi.

    (shimpansil on roosa nahk).

    Inimese nahas valgud, mis teevad veekindlaks ja kulumiskindlaks (erinevus geenides).

    Miks karvad peas? kubemes? kaenla all?


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Homo erectus oli sihvakas, kiire jooksja,

suutis kaua aega josta, sest ei kuumenenud üle

http://www.unscrewingtheinscrutable.com/node/54


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Kasutasid tuld, küttisid suuri loomi.Algeline sõnavara, kuid pikki lauseid ei saanud moodustada - kopsumaht väike

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://sdominko.tripod.com/Pictures/Homo_erectus_learns_how_to_use_fire_2.jpg


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Homo erectuse arvukus kasvas, levis Aafrikast välja: Aasiasse 1,8 milj.a. tagasi Euroopasse 1 milj.a. tagasi


Homo erectuse levik isegi jaava saarele j udsid kas oskasid teha paate

Homo erectuse levik, isegi Jaava saarele jõudsid. Kas oskasid teha paate?

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.athenapub.com/13erectmp.GIF


Paate polnud vajagi

Paate polnud vajagi ...

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.athenapub.com/13tethmp.GIF


Homo erectus aafrikas ja jaava saarel

Homo erectus Aafrikas ja Jaava saarel

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.talkorigins.org/faqs/homs/sangiran17.jpg


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Suurte territooriumide hõivamine põhjustas divergentsi, tulemuseks uued inimlaste populatsioone:Homo heidelbergensis ajumaht 1400 ml

Film 1.33.20 - 1.40.40; 1.45.40 - 1.55.50 Heidelb., neandert., sapiens

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.bbc.co.uk/science/cavemen/images/factfiles/homo_heidelbergensis_img1.jpg


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Homo heidelbergensise levik.


Inimesed viimasel aastamiljonil

Inimesed viimasel aastamiljonil


Heidelberglased 400 000 a tagasi saksamaal

Heidelberglased 400 000 a. tagasi Saksamaal

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://brent.kearneys.ca/wp-content/uploads/2006/07/homo_heidelbergensis_img2.jpg


Heidelberglased tegid onne siin on esimene kunstiteos

Heidelberglased tegid onne. Siin on esimene kunstiteos?

Elevandi sääreluu.

Viimistletud odad.

Küttisid hobuseid, ninasarvikuid.

Keel, abstraktne mõtlemine

Kannibalism


T en olislt on heidelberglastest kujunenud neandertaallased

Tõenäolislt on heidelberglastest kujunenud neandertaallased.

Leviku kaart

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://anthro.palomar.edu/homo2/images/map_of_Neandertal_range.gif


Homo neanderthalensis 230 000 30 000 a tagasi ajumaht 1400 1500ml

Homo neanderthalensis230 000 – 30 000 a. tagasi, ajumaht 1400-1500ml

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.knihy-a.cz/wp-content/uploads/2010/03/homo-neanderthalensis.jp


Neandertaallased

Neandertaallased

Kehaehitus jässakam, lühemad jalad, suurem kolju, esileulatuv nina.

  • Kasutasid tuld, nahast riideid, peitleid, nuge, naaskleid, odasid.

  • Jahti pidasid grupis põtradele, mammuti-tele, piisonitele jt.

  • Ehitasid onne

  • Matsid oma surnuid lillede ja ehetega, millest järeldatakse, et oli kõne ja abstraktne mõtlemine.


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Neandertaallane ei ole meie otsene esivanem, tõestas S. Pääbo 10 a. tagasi.

Kuid viimati tõestas, et ristumine pärisinimesega oli võimalik: väljaspool Aafrikat elavatel rahvastel on 2-4%

neandertaallaste geneetilist materjali.


Homo sapiens p risinimene

Homo sapiens - pärisinimene

…on tekkinud Saharast lõuna pool umbes

200 000 a. tagasi. 100 000 a. tagasi levisid Aafrikast välja: Aasiasse, Indoneesiasse ja jõudsid

50 000 a. tagasi Austraaliasse.

Teine väljaränne 60 000 a. tagasi Aasiasse ja sealt ka 40 000 a. tagasi Euroopasse ja 20 000 a? tagasi Ameerikasse.

Vanimad kaljumaalingud Austraalias - 50 000 a.


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

20 000 a. tagasi osati teha nahast ja puust paate.

Ameerikasse levis inimene juba 30 000 a. tagasi?


Cro magnonist on leitud esimene p risinimese kolju 40 000 a vanune

Cro-Magnonist on leitud esimene pärisinimese kolju: 40 000 a. vanune

Kalapüügioskust peetakse kromanjoonlaste eeliseks neandertaallaste ees.

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://3.bp.blogspot.com/_i0XEcrzxuhw/THPC9YFkWGI/AAAAAAAAAE0/gC1QmwC3okM/s1600/scene_cro_magnon_big.jpg


Lascaux koopamaalid prantsusmaal

Lascaux koopamaalid Prantsusmaal

Koopamaalinguid on teinud ainult pärisinimesed

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://static1.album.ee/files/772/95/orig_19323895_R8Iu.jpg


Miks neandertaallased v lja surid

Miks neandertaallased välja surid?

Kromanjoonlased ja neandertaallased elasid Euroopas kõrvuti 10 000 a, - samal arengu-tasemel.

Haigused?

Segunemine?

Väljatõrjumine?

Miks kromanjoonlased olid võimekamad?

Neoteenia?


Homo floresiensis 1m pikkused inimesed elasid veel 12 000 a tagasi

Homo floresiensis - 1m pikkused inimesed, elasid veel 12 000 a. tagasi

Indoneesias Florese saarel. Hävisid ilmselt vulkaanipurske tagajärjel.

Kasutasid pihukirvest.

Avastati 2004.a.

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.donsmaps.com/images5/hobbitflores2.jpg


Inimese evolutsiooni suunavad tegurid

Inimese evolutsiooni suunavad tegurid

Looduslik valik suunas eelkõige:

2-jalal kõndimisele

loomtoidulisusele

infovahetusele

aju arengule.

Põhjusteks:

Metsade vähenemine: rohttaimede laiem levik: rohusööjate laiem levik

Neoteenia – arengu aeglustumine

Tööriistade kasutuselevõtt


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Neoteenia - arengu aeglustumine ja osaline pidurdumine.Nt.: Inimese lõualuid määravate geenide avaldumine peatub varem kui simpansil.

http://www.newscientist.com/data/images/archive/2208/22087504.jpg


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Lisalugemine

Inimese arengus on üldise aeglustumise foonil ka üks oluline erandnähtus - emakasisese arengu suhteline lühidus. Raseduse kestus on inimesel vaid pisut pikem kui inimahvidel (inimese 40 nädalat šimpansi 34 ja gorilla 37 nädala vastu). Kui aga see arenguperiood pikenenuks proportsionaalselt arengu üldise aeglustumisega, siis peaks inimese raseduse pikkus olema u. 21 kuud. Inimlaps sünnib enneaegsena; tema areng terve esimese eluaasta jooksul vastab inimahvide lootele, ta on täiesti abitu ja nõuab äärmist vanemhoolt.

Sellist enneaegsust peetakse inimese ontogeneesile võib-olla kõige pöördelisemaks. Inimlaps tuleb väga varasel arengutasemel pimedast ja stiimulitevaesest üsast valguse, helide, lõhnade, puudutuste ja suhtluse maailma. Tema väga ebaküps aju hakkab arenema selles erutusterikkas keskkonnas. See teebki inimesest üliõppiva looma.


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Miks võib öelda, et aafriklased on ainsad tõelised Homo sapiens liigi rassipuhtad esindajad? Eurooplased ja asiaadid seda ei ole.

Viimased teadusuuringud on näidanud, et nüüdisinimesed Euraasia mandril on siiski segunenud neandertaallastega, mille tulemusena on üks kuni neli protsenti euraaslaste geenidest pärit viimastelt.

  • “Inimese genoom kümme aastat hiljem”, Ülo Maiväli, Horisont 3/2011, lk 11 – 17


Inimene on kui primaadi loode inimese primaadijuveniilsust t estavad

Inimene on kui primaadi loode.Inimese primaadijuveniilsust tõestavad:

  • lame nägu,

  • keha karvkatte puudumine või nõrk areng,

  • silmade ja karvade nõrk pigmentatsioon,

  • väliskõrva kuju,

  • suure kuklamulgu keskne asend koljupõhimikus (primaatide ontogeneesis nihkub see tahapoole),

  • suhteliselt suur ajukolju võrreldes näokoljuga,

  • käte ja jalgade ehitus,

  • hammaste lõigustumise järjekord.


Hiskondade teke tulenes otseselt

Ühiskondade teke tulenes otseselt:

1.Taimedest ja loomadest, keda oli võimalik kodustada

Kus algas põllumajandus?

2. Kliimaoludest

3. Reljeefist, maavaradest

Ühiskondade erinevad tasemed on kujunenud eelkõige taimede, loomade erineva levila ja maavarade kättesaadavuse tõttu.


Mis toimub ja miks toimub

Mis toimub ja miks toimub?


Koopainimese j lgedes 115 min

Koopainimese jälgedes 115 min

prof.Robert Winston.

Avan: Filmi näitamine

13.00 - 21.40

34.00 - 40.00

42.30 - 58.20

1.00.26 - 1.04.40

1.07.00 - 1.26.36

1.33.20 - 140.40

1.45.40 - 1.55.50

Kokku näitan 64 minutit


Siim veski

Siim Veski:

minu kodulehel on paar eestikeelset artiklit, mis käsitlevad muuhulgas näiteks: http://gaia.gi.ee/~veski/10064.pdfSelle veaks on nn "vale ajaskaala" e 14C ajaskaala kasutamine mis ei ühti kalendriaastatega, on: http://gaia.gi.ee/~veski/Veski_Poska_LUS.pdfmis käsitleb inimese osa taimestikus Eestis


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Lisa: Võrreldes hiire, roti , kana, simpansi ja inimese DNA-järjestust, on ilmnenud, et on 47 mittekodeerivat ja 2 valke kodeerivat piirkonda, mis erinevad inimesel märgatavalt.

Üks nendest punktidest - HAR1 erineb kanal ja simpansil vaid 2 aluspaari osas, kuigi nende liikide arengutee lahknes 300 milj. a. tagasi; inimese ja simpansi vahel on aga erinevus 18 aluspaari, kuigi lahknemine on toimunud 7 milj.a. tagasi.

Seega peab HAR1 olema 300 miljoni aasta jooksul olnud evolutsiooni poolt väga hästi hoitud. Siis aga inimese kujunemisega kogunes väga kiireti 18 mutatsiooni.

On leitud, et HAR1 on aktiivne ainult seitsmendal kuni kümnendal rasedusnädalal ja määrab inimese suuraju kuue kihi kujunemise.

Selle abil loodetakse leida inimese evolutsiooni käigus toimunud aju plahvatusliku suurenemise põhjused.

J. Grolle „Inimeste ja loomade kujunemise lugu“ 2009/4, Tarkade Klubi aprill, lk 24 – 35


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

Selgita, kuidas mõjutas inimeste eellaste arengut:

1. kliima

2. kahel jalal käimine

3. üleminek loomtoidulisusele

4. infovahendite muutumine

5. neoteenia

6. tööriistade valmistamine

7. ajumahu suurenemine

8. karvkatte vähenemine

Koosta ajagraafik ajumahu suurenemisest.Australopiteekus 500, H.habilis 700, H.erectus 1000, H. heidelbergensis 1400, H. neanderthalensis 1500, H. sapiens 1500.


Inimeseks saamine

Inimeseks saamine

Millised tegurid ja kuidas, on mõjutanud viimase 6 miljoni aasta jooksul inimese eellaste arengut? Tooge välja maksimaalselt selgitusi, kuidas on kujunenud nii suured erinevused meie ja inimahvide vahel?

Arutlev essee esitada põhjendustega, selgitustega, tegureid analüüsida ajalises järgnevuses.

Ei ole vaja konkreetsete eellaste liigiomaseid tunnuseid, ega aastaarve.


Allikad

Allikad

1. http://commons.wikimedia.org

2. Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. kursus. T. Sarapuu, M.Viikmaa, I. Puura, Eesti Loodusfoto, 2006.a. Tartu

3. Bioloogia gümnaasiumile 3 osa, A. Tenhunen jt. 2008, kirjastus Avita

4. M. Viikmaa "Inimese evolutsiooni mõistatusi: neoteenia" Eesti loodus, 2008


Inimese p lvnemine koostas kersti veskimets

1. Keda peetakse inimese eellastest esimeseks püstikõndijaks? Mitu miljonit aastat tagasi ta elas?

2. Millised andmed viitavad tema püstisele liikumisviisile?

3. Tooge välja võimalikult palju eeliseid ja muutusi ( lisaks ammutuntud kehaehituse muutustele, mille võrra primaadid erinevad inimestest), mille meie esivanematele tõi kaasa kahel jalal kõndimine.

1. Sahelanthropus tchadensis, umbes 7 – 6,5 miljonit a. tagasi.

2. Tema lülisamba algus paikneb koljust allpool.

3. – kehaehituse muutused

- energiasäästlikum liikumine maa pinnal

- hakkama saamine ka metsatul alal

- püstises asendis kuumeneb keha päikeses vähem

- karvkatte hõrenemine, mis tõi kaasa higinäärmete võrgust laienemise üle keha

- intensiivne higistamine annab võimaluse kiiresti ja kestvalt joosta

- kuna metsa jäi vähemaks, siis avanesid uued toiduotsingu piirkonnad

- saab liikuda jões ja järves, mis andis uued toiduallikad: limused

- limustes olevad rohked rasvhapped on ajurakkude moodutsamiseks kasulikud

- käed jäid vabaks, et liiga nõrkadena sündinud lapsed said ellu jääda, sest - liiga vara sündinutel saab aju kiiremini väliskeskkonnast ärritajaid, mille tulemusel aju kujuneb võimekamaks – inimeste areng on neoteeniline.

- käed jäid vabaks, et teha tööriista, mis võimaldab rohkem ja väärtuslikumat toitu

- keerukas käeline tegevus (tööriista tegemine) arendab veelgi aju

- nutikama ajuga inimesed said suuri eelised keskkonnas toime tulla

“Esimeste inimeste maailmas”, Geo5/2011, lk 21 - 49


  • Login