Siin loengus on mõtet olla seepärast,

1. In the beginning the Universe was created. This has made a lot of people very angry and has been widely regarded as a bad move. Douglas Adams

2. Siin loengus on mõtet olla seepärast, • …et hetkel, kui sul tuleb geniaalne idee, saada aru, kas sa mõtlesid parasjagu midagi uut välja või oled lihtsalt vähese lugemusega (vt ka Boring, järgmine slaid) • …et saada teada, kas sinu äng on unikaalne või universaalne – kas samade küsimuste üle on varem pead vaevatud või mitte • …et harjutada kriitilist mõtlemist • …et harjutada enda ja teiste arutluskäikudes vigu leidma – ja ilusaid kohti ka • …et harjutada intellektuaalsete ideede üle väitlemist • …et saada lisapunkt või kaks eksami Arro osas • …et õppida kaasamõtlemise abil materjal ära mängleva kergusega, seda samal ajal mõtestades • …et saada teada, kuidas su tulevased kolleegid siin ruumis mõtlevad • …et see pagana loeng ei oleks mahavisatud aeg, mille asemel oleks võinud kodus Hergenhahni vmt õpikut lugeda

3. Boring (1950): • The experimental psychologist ... Needs historical sophistication within his own sphere of expertness. Without such knowledge he sees the present in distorted perspective, he mistakes old facts and old views for new, and he remains unable to evaluate the significance of new moments and methods. ... A psychological sophistication that contains no component of historical orientation seems to me to be no sophistication at all.”

4. Psühholoogiat on teadusena teostatamatuks pidanud  A A. Comte, I. Kant ja G. Galilei  B Pyhrro ja F. Bacon  C G. Galilei, H. v. Helmholz ja S. Kierkegaard  D F. Nietzsche ja A. Schopenhauer

5. Psühholoogiat on teadusena teostatamatuks pidanud  A A. Comte, I. Kant ja G. Galilei  B Pyhrro ja F. Bacon  C G. Galilei, H. v. Helmholz ja S. Kierkegaard  D F. Nietzsche ja A. Schopenhauer

6. Aristotelese-järgne kreeka ja rooma filosoofia. Keskaeg. Araabia mõjud

7. Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine • lõhe filosoofia ning inimeste tegelike psühholoogiliste vajaduste vahel • millegi maise otsing filosoofias; filosoofia kui igapäevaelu probleemide lahendus • Peamised küsimused: • kuidas on kõige parem elada? • mis on hea elu olemus? • mis on seda väärt, et sellesse uskuda?

8. http://bollier.org/sites/default/files/resize/u6/Screen%20shot%202013-05-31%20at%209.35.48%20PM-550x339.pnghttp://bollier.org/sites/default/files/resize/u6/Screen%20shot%202013-05-31%20at%209.35.48%20PM-550x339.png

10. Skeptitisism ja künism... • ...kriitilised teiste filosoofiliste lähenemiste suhtes - nood olevat kas täielikult valed või ebaolulised inimeste vajaduste mõttes • mitte millessegi uskumine (skeptitsism) • ühiskonnast eemaldumine (künism)

11. Skeptitsism • Pyrrho (ca 365-275 e. Kr.) • usaldamatus kõigi nn. universaalsete tõdede suhtes • ei leidu ühtki ratsionaalset põhjendust ühe tegevuse eelistamiseks mingile teisele tegevusele • mitte ainult kahtlemise filosoofia • „Üldse mitte keegi ei saa teada üldse mitte midagi” • Ükskõik mis, mida inimene usub, võib osutuda valeks • Inimesed peaksid käituma pragmaatiliselt ning vastavalt selle ühiskonna reeglitele, mille liikmed nad on; oluline on teada, et ühiskonnareeglitel ei ole vähimatki ratsionaalset alust

12. www.skeptik.ee

13. Künism • Antisthenes (ca 445-365) • „tagasi loodusesse”-tüüpi filosoofia • tõeline õnn seisneb iseseisvuses • lihtsa, sõltumatu, loomuliku elu otsing • kõike, mida võidakse teada, võib teada ning mõista ka lihtne inimene

14. Lihtsa ja loomuliku elu versioone:

15. Diogenes (ca 412-323 e. Kr.) • põlgas ära konventsionaalse religiooni, kombed, eluviisi, toidu ja moe • vendlus mitte ainult inimeste, vaid ka loomadega • ekstreemselt primitiivsed elutingimused • vooruslikkus tähendab vabanemist materiaalsete väärtuste ihaldamisest • loobumine ja tagasitõmbumine kui rahulolu allikad • tsivilisatsioon ja ühiskond on taunimisväärsed • õnn seisneb selles, kui inimene käitub loomulikult

16. Diogenes

17. Epikurism • Epikuros (ca 341-270 e. Kr.) tugines Demokritose atomismile • postuleeris vaba tahte olemasolu • vabastas inimesed ühest peamisest murest: küsimusest, milline on elu pärast surma ning kuidas peaks inimene selleks valmistuma • lihtsa elu kultus • rõhutas naudinguid, mis tulenevad põhivajaduste rahuldamisest • pikaajaline õnnelikkuse seisund

18. Stoitsism • Zeno (ca 333-262 e. Kr.) • maailm on korraldatud vastavalt jumalikule plaanile, juhuseid ei ole olemas • ülim voorus on elada loodusega kooskõlas • Kõik inimesed pidavat aktsepteerima oma staatust maailmas ja elus ning täitma oma kohust, küsimata, miks asjad on nagu nad on -> • Hea elu stoikude järgi: oma saatuse aktsepteerimine kannatustest hoolimata

19. Stoik teab, et iga inimene osaleb kõrgemalt juhitud plaanis, isegi kui see jääb talle endale mõistetamatuks:

21. Neoplatonism • uuenenud huvi Platoni filosoofia vastu • müstiliste aspektide rõhutamine Platoni teooriates • platoonilise filosoofia kombineerimine heebrea religiooniga • mure üksikisiku surematuse pärast ning tegelemine inimlike kirgede teemaga • Philo (ca 25 e. Kr.-50 p. Kr.) • inimese duaalne olemus • sensoorsed, kehalised kogemused ei saa olla teadmiste allikaks– need hoopis segavad suhtlust jumalaga • inimene ise ei tea midagi • rõhutas esimesena intensiivse sisemise kogemuse olulisust teadmiste hankimisel

22. Philo Aleksandriast

24. Varajased kristlased • Püha Paulus (10-64 p. Kr.) • heebrea traditsioon: on olemas ainult üks jumal, kes lõi universumi ning kujundab inimeste käekäiku • lunastus pärispatust • Platoni mõju • usk mõistusest või arutlemisest tähtsamal kohal • hea elu definitsioon: hea elu sõltub inimese valmisolekust alistada oma eksistents jumala tahtele

25. Püha Paulus

26. Püha Augustinus (354-430) • keskaja algus • inimese spirituaalsus • vaba tahte olemasolu • vastutus ja sisemine tunnetus – süütunne; kontrollkeskme internaliseerumine • kahtlemine kui ainus kindel teadmine • introspektsioon • usk ning emotsionaalne side jumalaga • tuhandeaastase mõjuga mõtleja

27. Püha Augustinus

28. Araabia mõjud • Avicenna (980-1037) • analüüsis mõtlemisprotsesse • viis eksternaalset ja seitse internaalset meelt • sisemiste meelte hierarhiline ülesehitus – varane katse kognitiivsete protsesside kirjeldamiseks

29. Avicenna

30. Püüd lepitada usku ja mõistust • St. Anselm (ca 1033-1109) • taju ja arutlusvõime peavad täiendama ristiusku • ontoloogiline argument jumala eksistentsi kohta: kui me mõtleme mingitest asjadest, siis peavad need asjad järelikult ka olemas olema • esimesi kristlikke teolooge, kes üritas kasutada loogikat, kaitsmaks religioosseid uskumusi

31. Skolastika • Aquino Thomas (1224-1274) • näitas, et mõistus ja usk ei ole vastandlikud • jumala mõistmiseni saab jõuda nii ilmutuse, pühakirja, sisemise kogemuse vaatlemise kaudu kui ka loogika, arutelu ja looduse vaatlemise kaudu • Peamine panus: 1) usu ja mõistuspärasuse eristamine 2) looduse uurimise auväärseks tegevuseks muutmine 3) tõestamine, et on võimalik mõistuspärane argument, mis on tugevam kui kirikudogma

32. Aquino Thomas Sobib konteksti: „CULTURE OF SCIENCE: THE NOTION OF CAUSALITY IN PSYCHOLOGY“ (A.Toomela)

33. William Occam (1290-1350) • Occami habemenoa printsiip • kahtlemine universaalide olemasolus • Üleminek metafüüsikast psühholoogiasse • Skolastika lõpp, modernse empiirilise filosoofia algus

34. William Occam

35. www.tlu.ee/~arro

36. There is a theory which states that if ever anybody discovers exactly what the Universe is for and why it is here, it will instantly disappear and be replaced by something even more bizarre and inexplicable. There is another theory which states that this has already happened. Douglas Adams