1 / 20

Veebruar 2004

Riigiseire – Valitsus, Riigikogu, Euroopa Liit. Veebruar 2004. Aruande struktuur. Sissejuhatus Uuringu eesmärk Uuringu metoodika ja analüüsi sihtrühmad Kommentaarid Joonised Toetus valitsusele Toetus erakondadele Toetus Euroopa Liidule Uuringu töörühm. Sissejuhatus.

adli
Download Presentation

Veebruar 2004

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Riigiseire – Valitsus, Riigikogu, Euroopa Liit Veebruar 2004

  2. Aruande struktuur • Sissejuhatus • Uuringu eesmärk • Uuringu metoodika ja analüüsi sihtrühmad • Kommentaarid • Joonised • Toetus valitsusele • Toetus erakondadele • Toetus Euroopa Liidule • Uuringu töörühm

  3. Sissejuhatus • Ajavahemikul 04.02-11.02 ja 18.02-25.02.04 viis AS Emor Omnibuss-küsitluse raames läbi uuringu 1009 15–74-aastase Eesti elaniku seas. Nendest 745 vastajat ehk 74% olid valimisealised kodanikud. • Uuringu tellija on Riigikantselei. Uuringu tulemuste kasutusõigus kuulub uuringu tellijale ja omandiõigus TNS Emorile. Tellijal pole õigust andmeid avaldada seda TNS Emoriga eelnevalt kooskõlastamata • Uuringu eesmärk oli mõõta: • Toetust EV Valitsusele (mõõdetuna keskväärtustena 10-pallisel skaalal) • Toetust Eesti suurematele erakondadele • Toetust Euroopa Liidule

  4. SissejuhatusUuringu metoodika ja analüüsi sihtrühmad • Uuringu metoodika • AS Emor poolt läbiviidavate Omnibuss-tüüpi uuringute üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–74 aastat (seisuga 01.01.2003.a. kokku 1 047 818 inimest). • Valimi suurus, st ühe uuringuperioodiga hõlmatud küsitletavate hulk, on 500 inimest.Ühes kuus küsitletakse kahe uuringuperioodi peale kokku umbes 1000 inimest. • Valim on moodustatud “isekaaluvana”, st kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi. • Küsitleti arvuti abil tehtavate personaalintervjuude (CAPI) meetodil. • Analüüsi sihtrühmad • Toetust EV Valitsuse tegevusele on analüüsitud kõigi vastajate seas • Toetust erakondadele ning Euroopa Liidule on analüüsitud valimisealiste EV kodanike hulgas

  5. Kommentaarid (1)Valitsus • Aasta alguseks vahepealsest madalseisust üle saanud valituse toetusreiting on jaanuari teisest poolest alates jätkuvalt langenud jõudes veebruari teiseks pooleks Partsi valitsuse madalaimale tasemele. Selline pikaajalisem pidev langus ei ole seotud mingite konkreetsete üksikute sündmustega, mis mõnikord võivad toetuse lühikeseks ajaks üles või alla pendeldama panna. Seekordse languse põhjuseid tuleb otsida pigem pikaajalisest pettumisest ning valitsuse tegevusega seotud positiivsete sündmuste puudumisest. Ilmselt ei ole valitsusele esitatud ootused täitunud, lubatud “uut poliitikat” ei paista kusagilt tulevat. Meediast jõuab inimesteni mitmeid negatiivse iseloomuga teemasid. Nii on mitmesugused oodatavad hinnatõusud viimasel ajal keskmisest tunduvalt rohkem kajastamist leidnud, endiselt on päevakorral see, poliitikud jätkavad oma eelisseisundi ärakasutamist (esinduskulude temaatika, millele lisandus ka erinevate asutuste Nõukogude tööst osavõtmise lisatasude küsimus), palju räägitakse ka kuritegevuse kasvust, aidsihaigete arvu tõusust jmt. taolistel teemadel. Selline üldisem pessimism, mis kujuneb erinevate negatiivse iseloomuga uudiste kuhjumisest mõjutab inimeste suhtumist võimustruktuuride töösse, kes ei tundu probleemkohtadele piisavat tähelepanu pööravat. • Vaadates muutusi sotsiaaldemograafilistes rühmades võib märgata, et kõige tugevamalt on langenud üle 35 aastaste seas samas kui nooremate inimeste seas on toetus valitsusele pisut kasvanudki. Langus on seekord olnud tugev ka kõrgharidusega inimeste seas, kes muidu on valitsuse tegevust keskmiselt kõrgemalt hinnanud. Väga tugevalt on toetus langenud Virumaa elanike seas.

  6. Kommentaarid (2)Erakonnad • Üldisem pessimismilaine, mis kajastus valitsuse toetuse langemises ilmneb ka toetuses erakondade tegevusele – toetus kolmele esierakonnale on langenud jättes nende üldise populaarsuse struktuuri siiski samaks: endiselt on juhtival kohal Keskerakond, millele järgnevad Res Publica ja Reformierakond. Samas on väga kõrgele tõusnud nende inimeste osakaal, kes ei oska nimetada ühtegi endale meelepärast erakonda. • Mõõdukate nimevahetus Sotsiaaldemokraatliku erakonna nime kasuks ei ole olulisel määral suurendanud nende toetust. Väikese tõusu taga on aga keskmise aga ka kõrgema sissetulekuga inimeste kasvanud poolehoid sellele erakonnale.

  7. Kommentaarid (3)Euroopa Liit • Toetus Euroopa Liidule on jäänud samaks nagu see oli jaanuaris (62%). Üldisem tuntav pettumus võimustruktuuride töö vastu pole siin mõju avaldanud. Tegemist on teemaga, mis viimasel ajal pole lihtinimest puudutavalt fookuses olnud. Seega ei ole hetkel ka erilist arvamuse kõikumist ette näha. • Kuna toetusreiting pole olulisel määral muutunud, pole ka sotsiaaldemograafilistes rühmades suuri muutusi toimunud. Siiski võiks välja tuua toetajate osakaalu tõusu muust rahvusest inimeste hulgas (41%58%) ning noorte (kuni 35 aastate) seas (62%68%).

  8. Joonis 1.ToetusValitsusele (kõik vastajad) Partsi valitsuse keskmine tase Kallase valitsuse keskmine tase Laari valitsuse keskmine tase

  9. Joonis 1.1. Toetus Valitsusele soo, rahvuse ja vanuse lõikes (kõik vastajad, kaks uuringuperioodi kokku)

  10. Joonis 1.2. Toetus Valitsusele hariduse ja sissetuleku lõikes (kõik vastajad, kaks uuringuperioodi kokku)

  11. Joonis 1.3. Toetus Valitsusele regionaalses lõikes (kõik vastajad, kaks uuringuperioodi kokku)

  12. Joonis 2. Toetus erakondadele (valimisealised kodanikud, kaks uuringuperioodi kokku)

  13. Joonis 2.1 Toetus erakondadele rahvuse lõikes (valimisealised kodanikud, kaks uuringuperioodi kokku)

  14. Joonis 2.2 Toetus erakondadele vanuse lõikes (valimisealised kodanikud, kaks uuringuperioodi kokku)

  15. Joonis 2.3 Toetus erakondadele sissetuleku lõikes (valimisealised kodanikud, kaks uuringuperioodi kokku) Sissetulek pereliikme kohta kuus

  16. Joonis 3. Suhtumine ühinemisse Euroopa Liiduga (% valimisealistest kodanikest)

  17. Joonis 3.1. Suhtumine ühinemisse Euroopa Liiduga soo ja rahvuse lõikes (% valimisealistest kodanikest) 2004 2003

  18. Joonis 3.2. Suhtumine ühinemisse Euroopa Liiduga vanuse lõikes (% valimisealistest kodanikest) 2004 2003

  19. Joonis 3.3. Suhtumine ühinemisse Euroopa Liiduga sissetuleku lõikes (% valimisealistest kodanikest) 2004 2003

  20. Uuringu töörühm Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: • Tellijapoolne kontaktisik: Kristi Liiva • Uuringu kava ja aruande koostaja: Aivar Voog, Jaanika Hämmal • Valimi koostaja: Katre Seema • Ankeedi programmeerija: Mare Lepik • Ankeedi tõlge vene keelde: Maria Repkina • Küsitlustöö koordineerija: Kaja Ruuben • Tabeltöötlus: Aivar Felding • Graafilised tööd: Jaanika Hämmal

More Related