1 / 23

V KANT JA IDEALISM 12. Immanuel Kanti (1724-1804) elu ja isik

V KANT JA IDEALISM 12. Immanuel Kanti (1724-1804) elu ja isik. Sadulsepa poeg, kes elas kogu elu oma sünnilinnas Köningsbergis. Teda iseloomustatakse kui tagasihoidlikku inimest. Välimuselt oli ta pooleteisemeetripikune ning hästi riietatud kõhetu meesterahavs. Immanuel Kant.

aderyn
Download Presentation

V KANT JA IDEALISM 12. Immanuel Kanti (1724-1804) elu ja isik

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. V KANT JA IDEALISM12. Immanuel Kanti (1724-1804) elu ja isik • Sadulsepa poeg, kes elas kogu elu oma sünnilinnas Köningsbergis. • Teda iseloomustatakse kui tagasihoidlikku inimest. • Välimuselt oli ta pooleteisemeetripikune ning hästi riietatud kõhetu meesterahavs. Immanuel Kant

  2. Ta oli uusaja filosoofia uuendaja, kes ühendas omavahel empirismi ja ratsionalismi. • Ta oli esimene suur ülikoolifilosoof, kelle eluviiside tavatu korrapärasus on kultuurianektootide lõputu teema. Immanuel Kant

  3. Vanapoisiks jäänud Kant pühendus täielikult oma tööle. • Kant vahetas agaralt oma loengute teemasid ning võis vabalt peale filosoofia rääkida ka loodusteadustest. Immanuel Kant

  4. Oli erakordselt populaarne lektor. • Ta oli usin, töökas, äärmiselt täpne (naabrid panid tema järgi kella õigeks) ning jumaldas rutiini. Immanuel Kant

  5. Oma kuulsamaid tekste ei kirjutanud ta mingi geniaalse inspiratsioonihoo tulemusena, vaid need valmisid pika töö tagajärjel. • Tema tippteos Puhta mõistuse kriitika oli kohe peale ilmumist sensatsioon. Immanuel Kant ja “Puhta mõistuse kriitika” tiitelleht

  6. Kanti kuulsus kasvas peale selle teose ilmumist plahvatuslikult. Kunagi Köningsbergist lahkumata oli ta peagi kogu Saksa kuulsaim filosoof. • Kanti filosoofia mõjutas ka üldist vaimset kultuuri. Temast olid inspireeritud näiteks kirjanik Jean Paul ja luuletaja Schiller; Goethe aga tõdes, et Kant oli teda õpetanud “tundma iseennast, mis on tohutu võit”.

  7. Mainitud Kanti peaaegu 1000-leheküljeline tippteos on üks maailmakirjanduse raskestimõistetavamaid teoseid – filosoof pakub lugejale lämmatava mõistestiku ja leheküljepikuseid lauseid. • Kerge mänglemine tõsiste teemadega – mis teeb Descartes’i või Hume’i lugemise nauditavaks – on Kanti teostele võõras. Immanuel Kant

  8. 12.1. Asjad iseeneses. Kogemuse tingimused • Inimkogemuse eeltingimuseks on objektiivne maailm, meist sõltumatu reaalsus. • Inimesel on võimalik kogeda mitte asja iseeneses, vaid seda, mida asi iseeneses tekitab.

  9. Järelikult ei koge ma lauda ennast, vaid seda, mida laud minus tekitab. • Maailm iseeneses on inimese mõistusele kättesaamatu, sest see, kuidas inimene mõtestab enese jaoks maailm iseeneses poolt tekitatud kogemust, sõltub üksnes inimese enda mõistusest.

  10. Kanti mõttekäik sarnaneb siin Platoni omaga, sest jagab samuti maailma kaheks – üks neist on meile kättesaamatu, teine aga kogetav. • Antud temaatika puhul on mainitud filosoofide õpetustel ka üks oluline erinevus:

  11. kui Platon põlgab maailma sellisena nagu see meile ilmneb, siis Kant seab selle oma teooria keskpunkti, st tähtsustab vahetut kogemust enam kui kättesaamatut objektiivset reaalsust.

  12. Kanti oma õpetusega võib pidada ratsionalismi (arusaam, mille kohaselt kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest) ja empirismi (arusaam, mille järgi teadmised pärinevad kogemusest) ühendajaks. Kuidas ta seda teeb?

  13. Ta kinnitab, et teadmine saab alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest. Teadmine on hoopis mõistuse poolt mõtestatud kogemus. • Kuid see, milline see kogemus täpselt on, sõltub juba konkreetse inimese mõistusest.

  14. Kanti kohaselt tajupildid ilma mõtestamata on pimedad, nii nagu mõistuse poolt loodud mõisted ilma tajupiltideta on tühjad.

  15. 12.2. Transtsendentaalne filosoofia • Transtsendentaalne on igasuguse kogemuse eeltingimusi puudutav; see mõiste on Kanti filosoofias seotud eelkõige küsimusega: mis teeb inimkogemuse üldse võimalikuks? Immanuel Kant

  16. Kanti järgi teeb kogemuse võimalikuks meie jaoks mõistus, mis seob inimkogemuse kõik erinevad aspektid terviklikuks kogemuseks. Immanuel Kant kogu oma “pikkuses”

  17. Reaalsusest võib inimene midagi teada ainult siis, kui meie mõistus annab meie reaalsuse tajumisele tähenduse, st muudab reaalsuse mõisteliseks ehk mõtestab selle vastavate mõistete abil inimese jaoks lahti. Immanuel Kant

  18. 12.3. Inimene eesmärgina iseeneses. Vabadus • Kant peab eesmärgiks iseeneses inimsust, mis on olemas igas persoonis; inimsus on absoluutne väärtus, mis peab olema püha, kuna inimene on moraaliseaduse subjekt. • Ükski inimene ei tohi olla vahend millegi saavutamiseks. Inimsust nii iseendas kui ka teistes tuleb alati kohelda eesmärgina.

  19. Kanti moraali vastu eksib näiteks enesetapja, sest ta ei kohtle end eesmärgina iseeneses, vaid kui vahendit saavutamaks kindlat eesmärki – jõuda seisundisse, milles pole enam elupiina. Seega eksib ta selles, et muudab oma inimsuse vahendiks.

  20. Kanti kuulus kategooriline imperatiiv (meenuta, milles see seisneb) on seotud vabaduse mõistega. Ta leiab, et kategoorilist imperatiivi saab järgida siis, kui inimene ise seda tahab. • Kategooriline imperatiiv eeldab, et seda järgitakse puhtast kohusetundest (moraal eeldab tahet!).

  21. “Ei ole maailmas ega üldiselt ka sellest väljaspool võimalik mõelda midagi muud, mida saaks pidada heaks ilma reservatsioonideta, kui ainuüksi hea tahe,” leiab Immanuel Kant. • Tahtevabadus teeb kategoorilise imperatiivi võimalikuks, kuna üksnes vaba ratsionaalne olend saab olla moraalne, tõdeb filosoof.

  22. Seega vabadus kui üks moraali eeltingimusi tähendab kokkuvõtvalt seda, et mida ma moraalselt pean tegema, peab mul ka olema võimalik teha.

  23. Iseseisvaks mõtlemiseks... • Kui armastus on kogemus, siis mis on selle kogemuse eeltingimusteks? • Kas kohusetundest sooritatud teod on moraalsemad kui muudel motiividel sooritatud teod?

More Related