Kreeka
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 15

Kreeka Rahvuslik Põllumajanduse Teadusuuringute Sihtasutus E. Sossidou S. Ramantanis PowerPoint PPT Presentation


  • 96 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Kreeka Rahvuslik Põllumajanduse Teadusuuringute Sihtasutus E. Sossidou S. Ramantanis .

Download Presentation

Kreeka Rahvuslik Põllumajanduse Teadusuuringute Sihtasutus E. Sossidou S. Ramantanis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Kursus 2 keskkonna ja loomade vastastikused m jutused teema 1 kunstliku keskkonna m ju koduloomadele lahendust vaja

Kreeka Rahvuslik Põllumajanduse Teadusuuringute Sihtasutus

E. Sossidou

S. Ramantanis

Kursus 2: Keskkonna ja loomade vastastikused mõjutusedTeema 1: Kunstliku keskkonna mõju koduloomadele: lahendust vajavad probleemid seoses kohalike toiduainete kvaliteediga Õppetund 12: Kitsepiima koostis ja toiteväärtus võrrelduna lehma, lamba ja inimese piimaga


Kursus 2 keskkonna ja loomade vastastikused m jutused teema 1 kunstliku keskkonna m ju koduloomadele lahendust vaja

Kitsepiima koostis ja toiteväärtus võrrelduna lehma, lamba ja inimese piimaga

  • Sissejuhatus

  • Piima omadused

  • Piima keemiline koostis

  • Piimavalk

  • Välistekkelised piima komponendid

  • Välistekkelised piima aminohapped

  • Piima küllastamata rasvhapped

  • Mineraalained piimas

  • Vitamiinid piimas

  • Päevaste toitumisvajaduste katmine piimaga

  • Soovitatav kirjandus

  • Interneti aadressid


Kursus 2 keskkonna ja loomade vastastikused m jutused teema 1 kunstliku keskkonna m ju koduloomadele lahendust vaja

1. Sissejuhatus

Piimas on kõik toitained, mis on vajalikud vastsündinud organismi füüsiliseks ja vaimseks arenguks. Inimesed kasutavad mitme loomaliigi piima, nagu veis, pühvel, kits, lammas, hobune, kaamel ja eesel. Majanduslikult on tähtsam lehmapiim. Arenenud maades on teiste imetajate piim kõrvalsaadus ning seda kasutatakse esmajoones ravitoitlustuses (nt mära piim).

Mõnes arenguriigis on kitse- või pühvlipiim paljude perekondade põhiliseks valguallikaks, eriti maapiirkondades.


Kursus 2 keskkonna ja loomade vastastikused m jutused teema 1 kunstliku keskkonna m ju koduloomadele lahendust vaja

2. Piima omadused

  • Füüsikaline struktuur:

  • piima seerumfaasis emulgeerunud rasvagloobulid moodustavad vesiemulsiooni;

  • kaseiini mitsellid, globulaarsed valgud ja lipoproteiini osakesed moodustavad kolloid suspensiooni;

  • laktoos, lahustuvad valgud, mineraalid, vitamiinid jt komponendid moodustavad lahuse.

  • Piima toiteväärtus:

  • - madal energiasisaldus (kaloriline väärtus);

  • - kõrge seeditavus;

  • - kõrge bioloogiline väärtus (inimese välistekkeliste ainete sisaldus).


Kursus 2 keskkonna ja loomade vastastikused m jutused teema 1 kunstliku keskkonna m ju koduloomadele lahendust vaja

Koostisosa

100 g piimas

Lammas

Kits

Veis

Inimene

Kuivaine [%]

19,30

12,93

12,01

12,50

Energia [kcal]

108

69

61

70

Energia[kJ]

451

288

257

291

Valk [%]

5,98

3,56

3,29

1,03

Rasv [%]

7,00

4,14

3,34

4,38

Karbohüdraadid [%]

5,36

4,45

4,66

6,89

3. Piima keemiline koostis


Kursus 2 keskkonna ja loomade vastastikused m jutused teema 1 kunstliku keskkonna m ju koduloomadele lahendust vaja

4. Piima valgud

Peamised piimavalgud on άS1 kaseiin, άS2 kaseiin, ß-kaseiin,

κ-kaseiin, ά- laktalbumiinja ß-laktoglobuliin. Inimese piimas puudub

ß -laktoglobuliin.

Lehmapiima peamine allergeen on άS1 kaseiin. See valk esineb ka kitsepiimas, kuid seoses kõrge polümorfismiga άS1 kaseiini sisaldus kõigub vahemikus 3,5 g/l “tugevate” alleelide korral kuni 0,45 g/l “nõrkade” alleelide korral. Esineb ka selle geeni “null” variant. Geenide variandid, mis põhjustavad ß-kaseiini ja άS2 kaseiini madalamat sisaldust kitsepiimas, aga ka “null” varianti, on samuti leitud. Lambapiima valgud on polümorfsed kuid täpsemad uuringud puuduvad.


Kursus 2 keskkonna ja loomade vastastikused m jutused teema 1 kunstliku keskkonna m ju koduloomadele lahendust vaja

5. Piima välistekkelised komponendid

  • Inimesele on välistekkelised komponendid järgmised :

  • välistekkelised aminohapped,

  • küllastamata rasvhapped,

  • mineraalained,

  • vitamiinid.


Kursus 2 keskkonna ja loomade vastastikused m jutused teema 1 kunstliku keskkonna m ju koduloomadele lahendust vaja

Aminohape [g]

100 g piimas

Lammas

Kits

Veis

Inimene

Trüptofaan

0,084

0,044

0,046

0,017

Treoniin

0,268

0,163

0,149

0,046

Isoleutsiin

0,338

0,207

0,199

0,056

Leutsiin

0,587

0,317

0,220

0,095

Lüsiin

0,513

0,290

0,261

0,068

Metioniin

0,155

0,080

0,083

0,021

Fenüülalaniin

0,284

0,155

0,159

0,046

Valiin

0,448

0,240

0,220

0,063

6. Piima välistekkelised aminohapped


Kursus 2 keskkonna ja loomade vastastikused m jutused teema 1 kunstliku keskkonna m ju koduloomadele lahendust vaja

Rasvhape

100 g piimas

Lammas

Kits

Veis

Inimene

Lühikeseja keskmise ahelaga (C6-C14) [g]

1,58

0,89

0,61

0,64

Pika ahelaga küllastatud (C16-C18) [g]

2,52

1,35

1,28

1,21

Monoküllastumata [g]

1,72

1,11

0,96

1,66

Polüküllastumata [g] (C18:2 and C18:3)

0,31

0,15

0,12

0,50

Kolesterool [g]

-

11

14

14

7. Piima küllastumata rasvhapped


Kursus 2 keskkonna ja loomade vastastikused m jutused teema 1 kunstliku keskkonna m ju koduloomadele lahendust vaja

Mineraalaine

100 g piimas

Lammas

Kits

Veis

Inimene

Ca (kaltsium) [mg]

193

134

119

32

Fe (raud) [mg]

0,10

0,05

0,05

0,03

Mg (magneesium) [mg]

18

14

13

3

P (fosfor) [mg]

158

111

93

14

K (kaalium) [mg]

136

204

152

51

Na (naatrium) [mg]

44

50

49

17

Zn (tsink) [mg]

-

0,30

0,38

0,17

8. Piima mineraalained


Kursus 2 keskkonna ja loomade vastastikused m jutused teema 1 kunstliku keskkonna m ju koduloomadele lahendust vaja

Vitamiin

100 g piimas

Lammas

Kits

Veis

Inimene

Vitamiin C [mg]

4,16

1,29

0,94

5,00

B1-tiamiin [mg]

0,065

0,048

0,038

0,014

B2 - ribiflaviin [mg]

0,355

0,138

0,162

0,036

B3- niatsiin[mg]

0,417

0,277

0,084

0,177

B5 – pantoteenhape [mg]

0,407

0,310

0,314

0,223

B6 [mg]

-

0,046

0,042

0,011

B9 – foolhape [mcg]

-

1

5

5

B12 – kobalamiin [mcg]

0,711

0,065

0,357

0,045

Vitamiin A [IU]

147

185

126

241

9. Vitamiinid piimas


Kursus 2 keskkonna ja loomade vastastikused m jutused teema 1 kunstliku keskkonna m ju koduloomadele lahendust vaja

10. Päevaste toitumisvajaduste katmine piimaga

Piim katab noorte inimeste päevasest energia ja toitumis- vajadusest arvestatava osa:

energia5%,

valk10%,

vitamiin A 6%,

vitamiin B2 20%,

kaltsium 25%,

fosfor 25%,

magneesium 10%,

tsink6%.


Kursus 2 keskkonna ja loomade vastastikused m jutused teema 1 kunstliku keskkonna m ju koduloomadele lahendust vaja

11. Kokkuvõte

Tähtsamad piima komponendid:

valgud – organismide põhilised koostiselemendid,

kaltsium – luude ja hammaste vajalik konstruktiivne element , vajalik närvisüsteemi ja lihaste normaalseks talitluseks,

vitamin A – tugevdab immuunsüsteemi, aitab formeerida ja säilitada terveid hambaid, skeletti ja pehmeid kudesid, soodustab nägemist, vajalik reproduktsiooniks ja piimaga toitmisel, soodustab tervet nahka,

vitamin B2 –osaleb valgu ja rasva ainevahetuses, vajalik kasvuks ja punaliblede tekkeks, vajalik karbohüdraatide ainevahetuses,

vitamin D – soodustab luude arengut ja mainralisatsiooni, toimib immuunsüsteemisse põhjustades immunosupressiooni ja kasvajatevastast tegevust.


Kursus 2 keskkonna ja loomade vastastikused m jutused teema 1 kunstliku keskkonna m ju koduloomadele lahendust vaja

12. Soovitatav kirjandus

  • Finocchiaro R., Kaam J-T., 2004. Perspectives for goat milk in human nutrition. Animal Science and Reports, vol. 22, 3, 375-380.

  • Haenlein G.F.W., 2004. Goat milk in human nutrition. Small Ruminant Research 51, 155-163.

  • Jandal J.M., 1996. Comparative aspects of goat and sheep milk. Small Ruminant Research 22, 177-198.

  • Murry Jr. A.C., Gelaye S., Casey J.M., Foutz T.L., Kouakou B., Arora D., 1999 - Type of milk consumed can influence plasma concentrations of fatty acids and minerals and body composition in infant and weanling pigs. The Journal of Nutrition 129, 132-138.

  • Szczepanik A., Libudzisz Z., 2000. Wartość dietetyczna mleka koziego (in Polish). Przemysł Spożywczy 11, 25-45.

  • Wiederschain G.Y., Newburg D.S., 2001 – Glycoconjugate stability in human milk: glycosidase activities and sugar release. Journal of Nutritional Biochemistry 12, 55-564.


Kursus 2 keskkonna ja loomade vastastikused m jutused teema 1 kunstliku keskkonna m ju koduloomadele lahendust vaja

13. Interneti aadressid

http://www.foodsci.uoguelph.ca/dairyedu/chem.html#protein3

http://www.saanendoah.com/compare.html


  • Login