Veetaimed

1. Veetaimed Loodusõpetus 2.klass 2010

2. Vee sees kasvavad taimed Taimed on kohastunud elama vee sees. Neil on • väga hästi painduvad lehed ja varred • peenikesed, niiti või linti meenutavad lehed Vesi voolab nende vahelt kergelt läbi ega kisu taime lehti

3. Vesikuusk Taime välimus on peaaegu samasugune nagu kuusepuul. Varred oleks nagu kokku pandud mõne sentimeetri pikkustest üpris mahlakatest lülidest. Kõige meelsamini kasvab ta madalas vees, nii et pool temast on vee all ja teine pool vee peal. Hädapärast saab vesikuusk hakkama ka ärakuivanud veekogu põhjamudal. Tema varre täispikkuseks on tavaliselt kuni pool meetrit. Kui aga mõnel aastal on vesikuuse kasvukohas vesi eriti kõrge, siis võib ta kasvada isegi kuni pooleteise meetri pikkuseks. Nii pikaks peab vesikuusk kasvama seepärast, et tema õied ja seega ka seemned arenevad ainult õhus. Tema veesisesed lehed on toiduks paljudele kaladele.

7. Merihein

9. Merikapsas

10. Vetikad • Põisadru

11. Vetikad • Pruunvetik

12. Vetikad • Karevetikas

13. Veekogu põhja kinnituvad taimed Taimed on kohastunud elama veekogus nii, et • kinnituvad juurtega veekogu põhja • lehed ja õied ujuvad vee pinnal

14. Vesiroos Vesiroos kinnitub kuni kahe meetrise tugeva varrega veekogu põhja. Tal on suur valge õis, milles on üle kaheteistkümne kroonlehe. Vesiroosid kasvavad puhtaveelistes mageveekogudes. Meil kasvab kahte liiki vesiroose : väike vesiroos ja valge vesiroos. Kuna Eestis on vesiroose niigi vähe, on nad looduskaitse all. Vesiroosid on harjunud kasvama vees ja nopituna närbuksid nad päris kiiresti.

15. Valge vesiroos

17. Väike vesiroos

18. Vesikupp Vesirooside sugulasteks on ka vesikupud. Lehed paistavad neil esmapilgul olevat väga sarnased. Vesikupu õied on aga kollased ja väiksemad kui vesiroosi valged õied. Levinud mageveekogudes, nii järvedes kui ka aeglase vooluga jõgedes. Kollane vesikupp kasvab sageli koos vesiroosidega.

21. Penikeeled Eestis on seni leitud kaheksateist penikeele liiki. • Ujuv penikeel Ujuv penikeel ei ole aga veekogudes vabalt ringi ujuv. Ta on põhja kinnitunud roomava varre abil. Sellest kasvab välja arvukalt varsi, mis tõusevad otse veepinna poole. Nii moodustub penikeeltest ka tihe veealune tihnik, sageli on kogu veekogu pind tema ujulehtedega kaetud. Nii on ujuv penikeel heaks toidumaterjaliks paljudele väikestele veeloomadele ja mõnedele kaladele, samuti kinnituspaigaks konnakudule. Kuid samas on ta ka taim, kes põhjustab kiiret veekogude kinnikasvamist.

23. Läik penikeel

24. Niitjas penikeel

25. Lint penikeel

26. Kamm-penikeel

27. Taimed, mis kasvavad kalda ääres.

28. Hundinui Miks on hundinuia nimi “hundinui”? Nimi on tekkinud õisikust. Nimelt öeldakse, et see tõlvik on “hundikarva”, see tähendab mustjaspruun. Miks ta nui on, see on kohe selge: hundinuia tõlvik on ju nuiakujuline. Hundinui on inimesele ka mitmeti kasulik. Kõigepealt on ta loomulikult veekogude ehteks. Kuid tema pikkadest painduvatest lehtedest võib punuda mitmesuguseid matte, korve ja nööre

31. Pilliroog

33. Järvekaisel ehk kõrkjas